21.04.2014

Ja ongi käes koolivaheaja viimane päev. Marlen tegi hommikul koduseidtöid ja osad jäid tegemata, kuna me ei saanud aru, mis seal tegema peab. Marlen pidi homme õpetaja käest küsima, kuidas need käivad. Koristasime Peetriga rõdu ära ja saime sealt päris palju prahti. Tõstsime vaiba ülesse ja seal all oli suur prahi hunnik. Suurem osa sellest oli vaibast endast tulnud, kuna see vaip pudeneb. Eks talvega ole siit-sealt tolmu lennanud. Igatahes on meil nüüd rõdu korras ja peab endile uued rõdu toolid vaatama. Mingisugused toolid on meil olemas, aga need ei ole eriti mugavad. Koristades ütles Peeter, et tema ootab juba mõndaaega, et tal või mul läheks rattal rehv katki. Viimasel ajal ei ole meil seda probleemi olnud ja eelmisest korrast ootavad kaks tükki parandamist. Peeter ootab, et saaks ühe juurde, et enne ei tasu liimi lahti teha. Mina ütlesin talle selle peale, et ma olen ammu mõelnud, et meil on viimasel ajal hästi läinud. Ja sellega antud teema ka lõppes. Hommikul sõime pashat ja see oli hea nagu ikka. On kohe mõningased asjad, mis ei saa aiataha minna ja mis saavad kiirelt otsa. Eks ole ennast kiitmast ma ei väsi. Vahel muidugi juhtub, et mõni toit läheb aiataha, aga eks meil kõigil vahel juhtub. Nagu ikka käisime ka täna ratastega sõitmas. Väljas vaatasin, et mul on tagumine rehv pooleldi tühi ja käisime seda tanklas pumpamas. Peeter oli muidugi õnnelik, sest ise ta seda ootas. Sõitmas sain ära käidud ja rohkem rehv tühjaks ei läinud. Ilmaga meil eriti ei vedanud, kuna taevas oli pilves ja puhus tuul. Vahepeal lõi isegi äikest kaugemal ja tundus, et hakkab sadama. Meie ei lasknud ennast sellest segada ja tegime oma tiiru ära. Marlen võttis kodust kilekoti kaasa, et vasikatele rohtu viia. Eile koju tulles käisime lauda juurest läbi ja sinna on uued vasikad toodud. Väiksed ja arad, kuid osa neist oli juba eile nõus rohtu sööma. Peeter ja Marlen korjasid teeääres rohtu ja meie Gregoriga sõitsime edasi. Meie olime juba lauda juures, kui teised tulid. Kusjuures mina oleks otse koju läinud, kuna mul oli külm ja vihma hakkas tibutama. Peeter tuli ja küsis kas me ränduriga ka kohtusime. Ei saanud mina aru, millest tema räägib. Nemad tulid ja neile tuli vastu isik, kellel oli aiakäru rakmetega seljas ja kes küsis teed. Antud isik oli rääkinud, et ta rändab mööda erinevaid Euroopa riike ringi, kus kohast ta pärit on seda ma ei tea. Igatahes otsis ta siin lähedal asuvat küla ja Peeter näitas talle õige suuna kätte. Meie Gregoriga ei näinud teda, kuna sõitsime teist teed. Vasikad olid jätkuvalt arad, kuid täna oli uudishimulikke juba rohkem. Selleks ajaks, kui koju jõudsime sadas juba rohkem vihma. Ja nii me ülejäänud õhtu toas olimegi. Peeter täna tööle siiski ei lähe, vaatasime hommikul uuesti plaani üle. Kuna sõidukeeld on nii meil, kui ka konnadel, siis peaks ta täna minnes ühe riigi oma rikkuma. Kuid milleks riskida vahele jäämisega, kui on olemas võimalus minna homme. Koorema tuleb mahaanda homme ja seda jõuab Peeter teha. Muidugi selle juures on miinus see, et tuleb vara ärgata. Ma arvan see, et pere saab päeva kauem koos olla kaalub selle üle. Õhtul hakkasime homseks kooliks asju kokku panema ja Peeter vaatas Marleniga koos tema pinali sisu üle. Mina ei ole siiani arusaanud, mida Marlen oma pinali sisuga teeb. Värvilistest pliiatsitest on ainult jupid järgi, lisaks on nel tagumised otsad ära näritud. Jääb selline mulje, et me ei anna lapsele süüa ja ta peab pliiatseid sööma. Äkki on tal hoopis mingi aine puudus? Vildikad olid lihtsalt otsa saanud ja pinalis oli alles üks vildikas ja seegi katkine. Ma ei mäleta kas aasta alguses sai Marlen 12 v 24 komplekti. Ostsin Marlenile hiljaaegu uued värvilised pliiatsid ja vildikad ja eks ole näha, kaua need vastu peavad. Ma siiralt loodan, et see õppeaasta enam uusi ostma ei pea. Üldsiselt võibki öelda, et üks semester ja pinali sisu vajab välja vahetamist. Peeter ütles, et järgmine kord, kui hakkame pinalit ostma, siis võtame nö kõva pinali. Praegu on Marlenil pehme pinal ja see kindlasti kukub kogemata tihti peale maha ja lõhub omakorda pliiatseid. Lisa väärtusena oli Marlenil pinalis pliiatsi teritus prahti, mänguasju. Kooli kotist leidsin ma mingisuguse Peetri tööriista, ma ei tea selle nime. Marlen vaatas seda nagu hiinaimet ja ütles, et Gregor on selle talle kotti pannud. Niisiis igav meil ei ole. Peeter leidis minu rattarehvi seest okka ja arvatavasti on rehv homseks tühi. Kuna homme on kool, siis tuli lapsed varem magama panna. Aeg läks kuidagi kiirelt ja nad sai natukene hiljem magama, kui plaanis oli. Loodetavasti saavad nad hommikul ilusti ülesse. Meie muidugi ei taibanud normaalsel ajal magama minna. Voodisse minnes ei tahtnud uni jälle tulla ja nii sai suurem osa ööst und oodatud.