15.04.2014

Gregor käis hommikul vetsus ja ma ärkasin selle peale ülesse. Nagu ikka saatsin ta voodisse tagasi ja kustutasin tule, sest Gregor seda ei tee. Läksin voodisse tagasi, aga und enam ei tulnud. Peagi hakkas väljas mürin pihta ja ma imestasin, et lapsed ülesse ei ärganud. Meie maja taga on eramaja ja seal hakati jälle midagi tegema. Lõpuks ärkasid lapsed ülesse ja välja vaadates ilmnes, et traktor ajab õue peal mulda laiali. Sõime hommikust, kui äkki vaatasime aknast välja ja nägime suitsupilve. Huvitav, mis nüüd juhtus oli esimene mõte? Esimese vaatuse peale ei olnud midagi näha. Ja, siis tegime avastuse, et naaber panime meie maja otsas oksahunniku põlema. Eelmisel suvel võttis ta oma hoovist männi maha ja nüüd hakkas neid oksi põletama. Peagi jäi suitsu vähemaks, aga aken tuli kinni hoida. Õues on soe ilm ja me ei saa isegi värsket õhku tuppa lasta. Rääkimata sellest, et ma pesin pesu ja olin sunnitud selle tuppa kuivama panema. Hommikul hakkas jutt pihta, kes isaga kaasa läheb. Kuidagi sujuvalt jõuti otsusele, et see om Marlen. Kuid mina ei olin ainukene, kes ei saanud kohe asjast õieti aru. Ilmnes, et Marlen oli hommikul esimese asjana isalt küsinud, kas ta võib temaga kaasa minna. Peeter ütles mulle seda hiljem. Peeter ütles Marlenile, et võib ja selle peale hakkas Marlen asju pakkima. Kõigepealt pani ta oma asjad ühte seljakotti, aga see jäi väikseks ja peagi olid kõik asjad suures kotis. Me ei hakkanud teda segama pakkimise juures. Hiljem palusime tal asjad kotist välja võtta, et näha kas kõik vajalikud asjad on kaasas. Me oleme enne Marleni pakkimist näinud ja seega teadsime, kuidas ta seda teeb. Marlen hakkas asju üks haaval välja võtma ja ilmnes, et igaksjuhuks on ta kõiki asju topelt kaasa võtnud. Kuigi nad lähevad ainult üheks ööks. Üheskoos jõudsime otsusele, et üheks päevaks ei ole topelt asju vaja. Marlen pani ülearused asjad kappi tagasi ja saime ilma probleemideta olukorra lahendatud. Järgmisena hakkas Marlen peale käima, et ma tema voodi riided kokku paneksin. Ise ta käis ja otsis kapist kotti, kuhu need panna. Kuna selja kotti sai ruumi tehtud, siis välja jääb ainult tekk ja seda me kotti ei pane. Lisaks kõigele pakkis Marlen endale seljakotti süüa kaasa. Söögi võtsime sealt välja ja selle panin eraldi kotiga kaasa. Marlen on hea isuga ja tegin talle tema soove arvestades võileivad kaasa. Gregor käis ja seletas, kuidas tema saab pärast multikaid vaadata ja Marleni asjadega mängida. Huvitaval kombel ei lasknud Marlen ennast sellest segada. Peale sööki oli aeg Peeter ja Marlen baasi viia. Marlen istus tähtsa näoga autosse ja sõit võis alata. Meie Gregoriga tulime koju ja mõtlesime, mida me edasi teeme. Gregor tahtis ratast ja mängukale minna. Mina arvasin, et seal ei ole sellisel kellaajal kedagi, aga läksime ikkagi. Mängukal kedagi ei olnud ja järgmine mõte oli vasikaid vaatama minna. Selle peale ütlesin mina Gregorile, et ta oleks võinud kohe öelda, et me nii kaugele läheme, ma oleks ka ratta võtnud. Keerasime otsa ringi ja tulime koju ja ma võtsin ratta. Uue mõttena tahtis Gregor kõrval külla mängukale minna. Mõeldud-tehtud-käidud. Mängukal olles teatas Gregor, et tal on igav ja lähme minema. Sõitsime natukene veel ringi ja tulime koju. Väljas oli palav ja seega otsustasime natukene aega toas olla. Gregor vaatas oma lemmiksaateid, kuni oli aeg välja minna. Õues nägime teisi lapsi ja kõik küsisid, kus Marlen on. Nad vaatasid mind natukene imelikult, kui ütlesin, kus Marlen on. Võib olla nad arvasid, et ma ei saanud küsimusest aru või ei räägi tõtt. Küll Marlen tagasi tulle ise neile räägib, kus ta käis. Ülejäänud õhtu möödus meil õues olles. Kohtustin mängukal selle aasta esimese „tüütusega”, sääsega. Mul oli juba meelest läinud, et soojaga on need tüütused kohal. Tuppa tules tegin Gregorile söögi soojaks ja enne, kui aru sain oli tal taldrik tühi. Gregoril jäi enne filmi vaatamine pooleli ja ta sai selle lõpuni vaadatud. Peagi oli Gregoril aeg magama minna. Kusjuures ta jõudis mulle korduvalt öelda, et tal on igav. Uskumatu ikka küll, kui nad koos on, siis kaklevad, aga üksinda hakkab mõne tunniga igav. Endal oli ka harjumatu, kuidagi vaikne ja ei ühtegi tüli. Peab mainima, et elu ühe lapsega oleks igav. Homme, kui nad mõlemad kodus on ja kaklevad igatsen ma kindlasti seda vaikust. Peeter ja Marlen jõudsid sihtpunkti ja siiani sõidavad nad ühes autos. Nagu Peeter ütles, siis neil pidi enam vähem olema. Ma usun, et Marlen on väsinud ja tüdinenud pikast sõidust. Ja kindalsti on ta suurema osa päevast jahvatanud nii, et Peetril on kõrvad haiged. Loodetvasti on neil kahekesi koos tore. Ega kõik lapsed ei saa koolivaheajal konnas käia. Kui mina veel koolis käisin, siis vaheajad möödusid maal vanaema-vanaisa juures. Elu on nii palju edasi läinud, et nüüd tuleb piiritaga puhkamas käia.