11.04.2014

Viisin lapsed kooli ja läksin ise poodi. Mõtlesin, millist värvi osta ja võtsin sama firma oma, mis alati. Koju tulles panin värvi pähe ja jäin tulemust ootama. Kuni värv peas kasutasin aega otstarbekalt ja hakkasin koristama. Viimane põhjalikum koristus enne koolivaheaeg. Vahepeal käisin värvi vaatamas, aga tundub, et eriti midagi ei ole muutunud. Krt. Lõpuks pesin pea puhtaks ja ilmnes, et ma olen jätkuvalt tume. Seekord värvisin kogu pea ära ja seega ei ole tulemus nii hull, kui eile õhtul Pika mõtlemise peale jõudsin järeldusele, et ma pean mõnda aega seda värvi taluma. Peeglisse püüan võimalikult vähe vaadata ja lähi ajal värvi heledaks tagasi. Ise asi on see, kuidas see välja tuleb, aga sellest annan tead, kui aeg nii kaugel on. Hiljem jõudsin järeldusele, et vahepeal võibki enda juuksevärvi muuta. Ja üldse ega teised ju ei tea, et mul värvimine aiataha läks. Seega leidsin ma lõpuks olukorras midagi positivset ja lähen peapüsti lastele kooli järgi. Kokkuvõttes olen ma enesekindel ja mind ei huvita teiste arvamus, kellele ei meeldi-see ärgu vaadaku! Läksin lastele kooli järgi ja mitte keegi ei pannud tähele, et mu pea on teist värvi.??? Etteruttavalt võin öelda, et ka hiljem ei pannud keegi seda tähele. Olime mõnda aega lastega õues, kuni nad tahtsid tuppa minna. Väljas on viimastel päevadel suhteliselt soe olnud ja lapsed ei taha päeval kaua väljas olla. Võib olla peaks neile mingi hetk mütsid pähe panema. Kuna kohalikud lapsed käivad ilma mütsiteta, siis loobusid meie omad ka nende kandmisest. Loodetavasti päike neile liiga ei tee ja vaatame, millal mütsid pähe paneme. Viisin lapsed kooli tagasi ja läksin ise rattaga sõitma. Nagu ikka leidsin ma selleks parima ilma. Vilus oli ca 28 kraadi sooja ja päike säras lagi pähe. Jõudsin kõrval külla ja seal vaatasid kohalikud mind, nagu mingit hiina imet. Nemad istusid vilus ja ei teinud midagi, kui mina sõitsin. Kusjuures kõige hullem ei olnudki, ainult jook läks soojaks ja sai liiga ruttu otsa. Lisaks lendas mingi suur putukas mulle mööda ninajuurt, nina jäi terveks. Mis putukast sai seda ma ei tea, kuna ei jäänud vaatama. Enne koju jõudmist sõitsin ühest fruidi laost mööda ja sealt tuli külm õhk. Ma oleks tahtnud ratta seisma jätta ja mõneks ajaks sinna minna. Kuid mul hakkas aeg otsa saama ja olin sunnitud koju tulema. Kool sai läbi ja vaheaeg hakkas. Lapsed tegid täna koolis kooki ja peale lõunat sõid kõik seda koos. Tegemist on nö tüüpilise lihavõttekoogiga, kuhu peale nad panid sokolaadikomme, tibusid, mune ja sulgi. Kook oli hea olnud ja lastele oli meeldinud. Jäime peale kooli mängukale, päris paljud läksid minema. Väljas oli jätkuvalt mõnusalt soe, vähemalt minu meelest. Lapsed mängisid, kuni Marlenil oli aeg trenni minna. Viisin Marleni koos sõbrannaga trenni ja läksime Gregoriga mängukale. Seal oli üks sõber ja nad mängisid. Lõpuks oli aeg Marlenile järgi minna. Marlen ja tema sõbranna arvasid, et me peame purskkaevude juurde minema. Marlen tahtis autost oma asju saada ja läksime auto juurde. Gregor see eest arvas, et ta läheb koos Marleni sõbranna, tema õe ja emaga ees ära. Ülejäänud õhtu veetsime õues, kuni väljas tõusis tuul ja rohekas-mustad pilved hakkasid meieni jõudma. Tulime koju ja korjasin rõdult pesu ära ja vaatasin kuidas puud tuule käes kõiguvad. Peale kõige läks väljas jahedaks ja päike läks pilvede taha. Lapsed sõid õhtust, kui Peeter sõitis majast mööda ja seega tuleb meil ka minema hakata. Teel baasi hakkas väljas müristama ja välku lööma, baasi jõudes hakkas vihma sadama. Peeter tankis autot ja ta lõpetas tankimise vahetult enne, kui vihma kallama hakkas. Huvitav oli see, et mida lähemale kodule jõudsime seda paremaks nö ilm läks. Vihm jäi järgi, tuul vaibus, müristamine ja äike lakkasid. Nii palju, siis halvast ilmast tänaseks.