06.04.2014

Jälle on pühapäev ja nagu ikka ei taibanud lapsed kaua magada. Laped hakkasid sööma ja mina tegin lõunaks söögi valmis. Hiljem sõime Peetriga hommikust ja peale seda läksime turule. Ilm on jälle ilus ja seega oli rahvast rohkem, kui tavaliselt. Kuid me leidsime suhteliselt kiirelt parkimiskoha, läks hästi. Värsked puu-ja juurviljad ostetud tulime koju, et peale sööki ratastega sõitma minna. Läksime täna hoopis uutele teedele sõitma ja kuulsime, et kuskil kihutavad mootorrattad. Selleks ajaks, kui meie kohale jõudsime oli autasustamise aega käes ja seega me sõitu ei näinud. Me oleks sõitu kindlasti näinud, aga milleks otse minna, kui saab ringiga. Küll tuleb neid sõite veel ja oluline oli hoopis ise sõita ja ennast hästi tunda. Koju jõudes ilmnes, et mul on lühiksed püksid jalga päevitunud, mida oligi arvata. Lisaks ilmnes, et selja peale olen läbi pluusi päikest saanud. Nii, et nagu ikka kevadel on mul nö joodikupäevitus. Kuid pole hull, küll ma sellest peagi lahti saan. See nädal käis Peeter teise graafikuga tööl ja see ei meeldinud meile kellegile. Seega läheb Peeter juba täna tööle, et vanasse graafikusse tagasi saada. Viisime Peetri tööle ja tulime ise koju. Peeter helistas ja ütles, et minu sõbranna on lapsega mängukal ja me läksime lastega sinna. Õhtu oli ilus, päris palju lapsi oli väljas ja meil ei olnud kuhugile kiiret. Kiire hakkasi, siis kui vaatasin, et kell on palju. Lapsed hakkasid järjest kodudesse minema. Gregori klassiõde tuli minu käest küsima, kas me ikka läheme koju nagu tema ema ütles või jääme veel välja. Ütlesin talle, et meie läheme koju ära, sest homme on kooli. Selle peale oli klassiõde nõus koju minema. Ei saa ju koju minna, kui teised lapsed on väljas. Kodus tuli kooliasjad kokku panna, süüa, pesemas käia ja magama minna. Juba pikemat aega oleme Peetriga täheldanud, et jogurti joomine tekitab meile kõhuvalu, Gregor on paar korda samuti kõhuvalu kurtnud. Päeva oli mul janu ja võtsin jogurti ja jõin. Alguses ei olnud midagi, aga siis hakkas mul kõht valutama ja valu ei läinud kuidagi üle. Õhtu oli juba käes ja valu ei läinud ära, minu meelest läks ainult hullemaks. Läksin varem voodisse, kui muidu ja lootsin, et homme tuleb parem päev.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave