05.04.2014

Minust oli naiivne loota, et hommikul saab kaua magada. Gregor käis vetsus ja peale seda ei tulnud tal enam und. Ja nii ta mulle ütlema tuli, et tema tahab ärgata ja üldse on tal punnu tühi. Kah mul uudis, kui õhtul korralikult ei söö, siis ongi punnu tühi. Marlen alles magas ja saatsin protestiva Gregori voodisse tagasi. Tundus, et vahepeal ta uuesti magama. Lõpuks tuli Gregor tagasi ja teatas, et nemad tõusevad nüüd ülesse ja on oma toas. Mina arvasin, et me tõuseme kõik ülesse ja ma teen neile söögi soojaks. Eile õhtul jätsid nad söömata ja seega tuli kõigepealt eilne toit ära süüa. Loomulikult ei sobinud see Gregorile, kes hakkas selle peale vinguma, ma ei teinud temast välja. Marlen sõi oma taldriku kiiresti tühjaks ja tahtis mängima hakata. Mina tuletasin talle meelde, et juba pikemat aega vajab nende tuba korda tegemist ja seda tuleb teha nüüd ja kohe. Selle peale meenus Marlenile, et tal on kodused ülesanded vaja ära teha. Ta tuli ja küsis kumb on tähtsam kas kool või toa koristamine. Eile õhtul ma ütlesin, et tee kodused tööd ära või hakake koristama. Sellest jutust ei teinud keegi välja. Seega ütlesin neile, kui nemad koristama ei hakka, siis võtan mina prügikoti ja viskan kõik nende asjad minema. Läksin nende tuppa ja hakkasin toimetama, peagi jõudis sinna protestiv Marlen, aga ma ei lasknud ennast segada. Imekombel sai Gregor oma taldriku hetkega tühjaks ja nad hakkasid lõpuks koristama. Ei ole vist mõtet öelda, et oleks nad kootööd teinud ja koristanud, siis oleks kogu protsess kiirelt läinud. Nendel nagu ikka ei olnud kuhugile kiiret ja nad jõudsid vahepeal isegi kakelda. Lõpuks juhtus ime ja nad said oma toa korda, ma isegi natukene aitasin. Selle peale tahtsid nad saia süüa ja ma saatsin nad rõdule sööma. Kui nad oleks toas söönud, siis oleks kõik kohad puru täis olnud ja koristamisest poleks mingit kasu olnud. Peagi tuli Marlen kööki jooksjuga ja teatas, et isa sõitis just mööda, ma nägin ise köögiaknast seda. Ütlesin talle, et ma tean ja söögu nad ära ja hakkame minema. Peeter tankis autot, kui me kohale jõudsime ja lapsed võtsid seniks autost oma mänguasjad ja mängisid. Seejärel tulime koju, sest Peeter tahtis süüa ja meil ei olnud hetkel kavas kuhugile mujale minna. Lapsed arvasid, et parim koht mängimiseks on rõdu ja vedasid oma asjad sinna. Meie ei pidanud seda kõige paremaks ideeks, sest rõdu vajab koristamist. Rõdu on jätkvalt koristamata, kuna vana kapiuksed on vaja sealt ära viia. Me ei ole veel arusaanud, kuhu me nad viima peaksime. Väljas oli ilus ilm ja otsustasime ratastega sõitma minna. Lapsed tahtsid kõrval küla mängukale minna ja nii me tegime. Mängukal oli üks vanaema oma lapselapsega ja ma rääksin temaga natukene juttu. Või õigem oleks öelda, et suurema osa ajast rääkis tema ja vahepeal küsis meie kohta. Minuga rääkis ta hispaania keele, lapslapsega katalaani keeles. Suur oli tema imestus, kui ta sai aru, et me ei olegi siin külas vaid hoopis elame. Veel rohkem imestas ta selle peale, kui kuulis, et lapsed räägivad katalaani keelt. Seletasin talle, et me elame kõrval külas, lapsed käivad koolis ja koolis on katalaani keel. Lõpuks oli aeg koju tulla ja peale seda läksime linna. Me oleme enne telekast näinud, kuidas siin tehakse nö inimpüramiided. Täna õnnestus meil seda näha oma silmaga. Kõige all oli palju inimesi, kellede peale hakkati nö torni ehitama, järjest ja järjest ronisid inimesed ülesse. Torni tippu läksid isegi lapsed ja hetk hoiti torni ja siis hakati alla tulema. Ükski torn katki ei läinud ja keegi alla ei kukkunud. Käisime ühes kirikus ja taaskord oli tegemist kirikuga, mis oli restaureeritud ja korras. Peale meie seal kedagi ei olnud, kuid kõikjal põlesid küünlad. Kiriku ees oli palju lapsi koos vanematega, lastel oli „imelikud” kleidid seljas. Sellest me tegime järelduse, et lapsi hakatakse ristima. Mulle meeldivad siinsete kirikute vitraażaknad, milledel on kujutatatud erinevaid sündmusi piiblist. Õhtu jõudis kätte ja oli aeg koju tulla ja magama minna.