03.04.2014

Ärkasin enne kella ja und enam ei tulnud. Toas oli pime ja akna taga oli kuulda, kuidas vihma sajab. Lapsed said vooditest välja peale seda, kui kell helises. Ja nagu viimastel päevadel tavaks on saanud olime kõik unised ja asjad ei saanud piisavalt kiirelt tehtud. Ma ei mäletagi, millal me viimati hommikul toas tule põlema panime, aga täna tuli seda teha. Väljas on pime ja sajab, ei midagi meeldivat. Viisin lapsed kooli ja tuli koju tagasi. Mõtlesin, et kuna on halb ilm ja ma kuhugile minna ei saa, siis teen kodus vajalikud asjad ära. Koristasin põhjalikumalt ja tegin söögid valmis. Seejärel läksin postkontorisse lootuses, et see on täna lahti ja oligi lahti. Uskumatu, ma ise olin ka imestunud. Lisaks kõigel sain kirja saadetud, millal see kohale jõuab ei tea keegi. Peeter sai koorma mahaantud ja uue peale. Kuna sõiduaega on tal vähe, siis täna ta tagasi ei lähe, vaid homme hommikul. Käisin lastel koolis järgi ja peale seda läksime Peetrile järgi, väljas sadas jätkuvalt vihma. Käisime enne koju tulekut korteri omaniku juurest läbi ja viisime talle paberi ära. Rääkisime mõne sõna juttu ja tulime ära. Peale lõunasööki ei teinud me midagi ja Peeter läks enne laste kooliminekut magama. Mina viisin lapsed kooli ja tulin koju magama. Mul on terve see nädal selline uni, et ma võiks vist mitu päeva järjest magada. Õhtuks ilm ei paranenud ja me olime kodus, ei viitsinud kuhugile minna. Mul oli heameel, et Peeter oli kodus, muidu ma oleks vist lastega üksi hulluks läinud. Lapsed on harjunud õhtuti väljas olema ja seega oli neil toas igav. Marlen tegi kodusedtööd ära ja peale seda hakkasid nad mängima. Kuidagi pikk ja tüütu päev oli ja seega oli kõigil heameel, kui kätte jõudis aeg magama minna.