01.04.2014

Kell sai hommikul päris pikalt heliseda enne, kui ma ta kinni panin. Lapsed oleks tahtnud edasi magada, sest see kella muutmine ei ole ka neile hästi mõjunud. Tulime kõik vooditest välja ja püüdsime vajalikud toimetused ära teha. Mõte ei liikunud, käed ei käinud ja asjad ei edenenud. Kuidagi poolunes olles saime lõpuks toast väljas ja kooli aia taga olles kõlas kell. Vähemalt jõudsid lapsed õigeks ajaks kooli, kuigi mulle tundus, et me jääme täna hiljaks. Mina tulin koju koristasin, koorisin kartulid ja tegin kotletitaina valmis. Koju tagasi tulles saan kartulid keema panna ja kotletid ahju panna. Seejärel läksin rattaga sõitma, ilm oli ilus. Lapsed tulid koolist ja ilmnes, et nüüd on Gregoril põsed punased. Gregori õpetaja küsis, mis on juhtunud, tema arvas alguses, et lapsel on palavik. Palavikku õnneks ei ole, aga miski on tekitanud Gregorile allergilise reaktsiooni. Millest see tingitud on ei tea. Marlenil on põsed enam vähem korda saanud, Gregoril ei ole hetkel asi nii hull. Käisime nagu ikka lastega jalutamas, sest ei saa ju tuppa kohe minna. Koju jõudes toimetasid nad natukene ja peagi läksid kooli tagasi. Kooli päev lõppedes olime natukene aega mängukal ja seejärel läksime Peetrile järgi. Peetril olid autol probleemid ja tal läks baasis kauem aega. Juba mitu päev tagasi rääkis ta ülemusel ja remndimeestele, et tal on piduriklotsid läbi. Lubati ära vahetada, aga keegi ei teinud midagi. Täna ilmnes, et lisaks on ratta poldid lahti ja hea, et rattad alt pole ära tulnud. Nüüd lubati taaskord korda teha ja eks homme ole näha, kas ka tehti. Lisaks oli meil vaja linnas käia, sest nagu ikka oli vaja poest üks oluline asi osta. Nagu ikka ei ole võimalik seda vajalikku asja esimeset poest saada. Seega läks meil linnas käies aega ja koju tulles pidi Marlen õppima hakkama. Autos lubas Marlen, et ta kirjutab rahulikult ja ühe korraga oma ülesande ära. Reaalsus oli nagu ikka teine. ……………….. Lastel tuli magamamineku aeg kätte ja natukene hiljem tuli meil ka magama minna.