25.03.2014

Väljas on juba mitmendat päev kehv „suusailm”, lund õnneks küll ei saja. Selle eest on taaskord tuul, päikest ei ole ja jahe on, sooja on ca 16 kraadi. Sellise ilmaga poeks tekki alla ja sealt välja ei tuleks. Kuid paraku tulid lastele süüa anda, söök kaasa panna ja nad kooli viia. Vahepeal käisid lapsed isaga jutustamas ja püüdsid samal ajal süüa, pesta ja riidesse panna. Õnneks oskavad lapsed ennast vajadusel piisavalt kiirelt liigutada ja nii olid nad jälle liiga vara valmis. Kuna väljas oli kehv ilm, siis tegime toas aega parajaks, et ei peaks kooli juures külmetama. Laste meelest oleks võinud me kooli juurde minna, et nemad oleks saanud sõpradega suhelda. Lapsed läksid tundi ja mina rääkisin mõne sõna sõbrannaga juttu ja tuli koju. Peale uudiste vaatamist oli aeg endale ja Peetrile hommikusöök teha. Hiljem oli vaja Peetril tööjuures käia ja ilmnes, et hilejm peab ta tööle minema. Koju tagasi tulles oli aeg lastele järgi minna ja peale seda tegime väikese jalutuskäigu. Kaugele me ei jõudnud, kuna Peeter sai korralduse tööle minna. Niisiis tuli kähku koju minna, lõuna soojaks teha, süüa ja Peetrile vajalikud asjad kaasa panna. Seejärel viisime Peetri tööle ja ilmnes, et seekord läheb ta kaugemale. Ja järgnevad päevad peame me lastega ise hakkama saama. Peale kooli läksime linna, kuna Marlenil on hambaarst. Jõudsime varem kohale, kui meie aeg oli ja kohtusime juba registratuuris arstiga. Kuna me oleme meelde jääv seltskond, siis tervitas arst meid rõõmsalt. Pandi kirja, et me oleme kohale ja saadeti ooteruumi. Lapsed jõudsid istuda, kui juba tuli õde ja kutsu meid edasi. Ma olin siiralt üllatunud, kuna tavaliselt peab alati ja igalpool ootama. Arst tuli peagi ja vaatas eelmise korra töö üle ja ütles, et kõik on korras. Ja läks kabinetit minema!? Vot selle peale olin mina üllatunud. Õde küsis kas ma tahtsin, et arst midagi teeks ja palus mul näidata. Ütlesin, et kõrval olevast hambast on tükk väljas ja see pidi täna korda tehtama. Õde ei osanud midagi öelda ja jäime arsti tagasi tulekut ootama. Arst tuli tagasi ja seletasin talle, milles minu meelest probleem seisneb. Arst vaatas uuesti Marleni hammast ja ütles, et hetkel ei hakka nad seda hammas puutuma. Põhjus lihtne, kuna hammas kasvab ja ei ole eriti suur tükk ära, siis oodatakse-vaadatakse mis edasi saab. No vot selline lihtne põhjus, oleks võinud ju kohe öelda. Tulime sealt ära ja loodetavasti niipea tagasi minema ei pea. Enne auto juurde jõudmist tuli päike pilve tagant välja ja päev läks kohe ilusamaks. Lapsed leidsid mänguka ja kuna me ei olnud seal enne käinud, siis läksime sinna. Nendel kahel oli lõbus, aga minu hakkas pikapeale külma ja ütlesin, et lähme minema. Lõpuks olid nad nõus ära tulema ja me hakkasime üle tänava minema. Läksime ülekäigu raja äärde ja jäime ootama, et autod seisma jääks. Poolest teest saime ilma probleemideta üle, kuid teisel poole üks auto andis signaali ja juhtis minu tähelepanu valgusfoorile. Ups! Ma ei pannud tähelegi, et seal on valgusfoor, saime üle tee ja auto alla ei jäänud. See on see maal elamine, ei oska linnas üle tee minna. Selle peale tuli lastel meelde, kuidas ma ükskord eestis tegin samamoodi. Ei pane mina neid valgusfoore tähele, äkki peaks hakkama prille kandma. Eks ma püüan edasipidi hoolikam olla. Marlenil oli jätkuvalt kingi vaja ja järgmisena läksime neid ostma. Vaatasime poes ringi ja leidsime ühed, mis olid parajad ja Marlenile meeldisid. Ma nägin ühte paari veel, mis meeldisid, aga need olid natukene kallimad. Kuna Marlen ei oska jätkuvalt jalanõusid hoida, siis ei saa me talle kallimaid kingi osta. Marlenile kingad leitud, läksin ja vaatasin üle mida mulle head pakutakse. Ei olegi vist vaja mainida, et poest välja tulles olid lisaks Marleni kingadele kotis ka uued kingad mulle. Mis ma saan parata, kui leidsin jälle (nagu ikka) allahinnatud kingad, mis mulle sobisid. Mulle tundub, et Peeter varsti minestab, kui ma veel endale jalanõusid ostan. Kuid kingi ei saa kunagi liiga palju olla. Võib olla on minu jalanõude maania tingitud sellest, et eestis on jalanõud väga kallid ja seal ma ei raatsinud neid palju osta. Ma püüan ennast mõnda aega (järgmise linnas käiguni) kingapoest eemale hoida. Läksime toidupoest läbi, kuna lubasin lastele jäätist osta. Juba eelmine aasta vaatasime, et siin müüakse maasikataimi poti sees. Ja mõtlesime, et võiks endale osta, lapsed saavad mõne marja oma käega võtta. Täna poodi minnes olid taimed jälle müügil ja, mis peamine allahinnatud. Mulle meeldib sõna allahinnatud! Marlen arvas, et me peame selle endale ostma ja ma ei hakanud vastu vaidlema. Nüüd on meil kodus mitu potti maaiskataimi ja loodetavasti saame mõne marja. Koju tulles oli Marlenil aega hakata koduseidtöid tegema ja me leppisime kohe kokku, et ta teeb rahulikult ja korralikult. Uskumatul kombel pidin ainult mõne sõna ära kustutama. Meil mõlemal oli selle üle ainult heameel, loodetavasti nii hakkabki olema. Peale õhtusööki said lapsed jäätist süüa ja hiljem natuke multikaid vaadata. Ja juba oligi käes aeg magama minna.