18.03.2014

Ma arvasin magama minnes, et hommikul olen ma kindlasti unine. Otsustasin, et viin lapsed kooli ja tulen koju magama. Huvitaval kombel ärkasin ma enne kella ja und ei olnud. Lapsed sai täna ise ülesse ja peagi nad juba sõid, pesid ja panid riidesse. Viisin nad kooli ja tuli koju. Peagi tõusis Peeter ja oli aeg hommikust sööma hakata. Peetril saab puhkeaeg täis ja ta peab minema koorma mahaandma ja uue peale võtma. Ja seejärel ootab teda ees uus käik konnade juurde. Koju tagasi jõudes tuli nagu ikka igapäevaste tegevustega tegeleda. Kuni oli aeg jälle kooli minna ja lapsed koju tuua. Õhtul peale kooli läksime linna hambaarsti juurde, kuigi parema oleks õues olnud. Lisaks on siin hambaarst kallis ja seega saan ma täna soki, kui kuulen palju hammaste parandamine maksma läheb. Ma olen kohalikega rääkinud ja nad ise ütlevad samuti, et hambaarst on siin kallis. Ma olen neile korduvalt öelnud, et eestis saavad lapsed tasuta hambaarsti juures käi. See on nende arust normaalne ja nad ei saa aru, miks siin nii ei ole. Igatahes jõudsime õigeks ajaks õigesse kohta ja seekord ootas meid ees teistsugune teenindus. Kes ei mäleta, siis mõned nädalad tagasi me käisime Marleniga hambaarsti juures. Täna läksime teise kohta, kuna seda soovitasid meile mitu isikut. Kohale jõudes pandi kirja Marleni andmed ja vormistati talle kaart. Ootama pidime natukene aega ja lastel (eriti Marlenil) oli juba igav. Telekas oli, aga sealt tulid uudised ja lapsed ei ole neist eriti huvitatud. Lõpuks jõudsime arsti kabinetti, kuhu juhatas meid õde. Õde küsis kõigepealt kuidas meil läheb. Marlen vastas, et hästi ja mina, et halvasti. Mina pidin seletama, miks mul halvasti läheb. Ma ei saa ju öelda, et mul on kõik hästi, kui mu lapsel on hambad katki ja ma pean jälle temaga hambaarsti juures olema. Lisaks tundis õde huvi, kus kohast me pärit oleme, nagu ikka. Arst hiljem tegi sama ja arvas, et me oleme rumeenlased, õde arvas, et leedukad. Arst vaatas Marleni hambad üle ja seletas, mida ja kuidas tuleks teha, et korda saada. Mulle tundus, et ta rääksi sama juttu nagu meie oma arst. Küsisin, kui palju see maksma läheb, et teada, kas me üldse jääme sinna. Minu üllatuseks küsiti vähem raha, kui eelmises kohas. Kuna hind olii vastuvõetav, siis asus arst tööle. Täna tehti esimene hammas korda ja järgmine nädal tehakse kõrvalt. Marlenile suhu vaadetes ei ole vaatepilt enam nii hull, kui enne. Rääksin mitu korda, et esihammastega ei tohi midagi kõva hammustada. Marlen selle peale loetles mulle asju ette ja küsis kas pehmeid võib. Selleks, et tema jaoks asja mitte väga keeruliseks ajad ütlesin, et esimeste hammastega ei tohi midagi närida. Ma ei tea ju, kui tugevad need plommid on ja pidevalt uusi panemas käia ei taha. Hiljem tegime tiiru linnas ja leidsime mänguka, kus me polnud enne käinud. Seejärel käisime veel poest läbi ja pidime koju tagasi tulema. Marleni hakkas matemaatikat tegema ja sinna juurde käis vingumine. Lõpuks sai ta ise ka aru, et see ei vii teda kuskile. Kusjuures taaskord arvas Marlen, et kui ma talle ette ütlen saab ta rutem tehtud. Hea nali! Ei ütle ma midagi ette ja tuleb ise õppida. Marlen võttis ennast kokku ja saime ülesanded tehtud. Peale sööki ja pesu oligi aeg magama minna.