17.03.2014

Laped ei kuulnud hommikul kella ja magasid edasi. Mina tõusin, tõmbasin akendelt katted eest, käisin köögis ja nemad ikka magasid. Tõmbasin nende toas aknakatte eest ja nad ei tõusnud ikka. Läksin ja kõdistasin neid, kuid nad tegid nägu, et nemad magavad sügavalt. Gregor hakkas esimesena naerma ja tõusis ülesse, Marleniga läks kauem aega, aga ülesse ärkas temagi. Peale sööki, pesu ja riidesse panekut oli aeg kooli minna. Viime Marleni kooli ja seejärel läheme Gregori ja sõbrannaga linna hambaarsti juurde. Koolis ütlesin Gregori õpetajale, et Gregor tuleb hiljem. Gregoril ei taha eest piimahammas ära tulla, aga uus kasvab juba peale. Ja seega on vaja piimahammas välja tõmmata. Arst vaatas hamba üle, liigutas ja ütles, et ei hakka seda hetkel välja tõmbama. Esiteks hammas liigub ise ja peaks tõenäoliselt ise peagi ära tulema. Gregor peab lihtsalt kõvemaid asju närima, nt porgandit või õunu. Teiseks põhjuseks oli see, et välja tõmbamiseks peab tegema süsti. Kuid kuinagi ei tea, kuidas laps sellele reageerib ja üldse on süst valus. Ei taha, et Gregor sellepärast hambaarsti kartma hakkaks. Kolmandaks ütles arst, kui hammas teatud ajajooksul ära ei tule, siis peame tagasi minema ja tõmmatakse välja. Arsti juurde jõudes ütles õde, et ma pean tooli istuma ja lapse sülle võtma. Vaatasin teda ja küsisin, kas Gregor üksinda ei või istuda, mille peale õde oli imestunud. Gregor ronis ise toolile ja ei vajanud minu süles istumist. Meie lapsed on harjunud hambaarsti juures käima ja neile meeldib seal. Tooli peal sülle sai nad võetud, kui nad väiksed olid. Pärast arsti juures käiku käisime kiirelt poest läbi ja tulime koju. Viisin Gregori kooli ja ta läks tähtsa näoga klassi poole. Mina tulin koju ja hakkasin kodustetöödega tegelema, kuni oli aeg lastele kooli järgi minna. Ja peale seda olime me mõndaaega väljas ja tuppa tulles hakkasime lastetuba koristama. Tegelikult meie Gregoriga hakkasime, sest Marlen teatas, et tema on kõik korras. Ja üldse miks tema peab tegema seda, mida mina tahan. Nimelt ma palusin, et Marlen roniks oma voodi alla ja võtaks sealt asjad välja, et ma saaks tolmuimejaga puhtaks teha. Marlen seda ei teinud ja meie Gregoriga tegime ülejäänu korda. Marleni voodi alla ma ise ronima ei hakanud ja seega jäid sealt asjad kokku panemata. Lapsed läksid kooli tagasi ja mina keele tundi, kuigi parema meelega oleks ma rullitama läinud. Paraku tuli minna. Ja nagu juba eelnevatel nädalatel tavaks saanud ajasin ma ka täna keeled segamini. Õpetaja tuletas mulle mitu korda meelde, et katalaani keeles palun. Krt. Ära hakkab mind see jama juba tüütama. Ise nad räägivad mõlemas keeles ja poodides on ka kahes keeles tekstid. Mis mina teha saan, et mul osad sõnad teisest keelest selged on. Ise ma olen rahul endaga, kuna jätkuvalt on tähtis sõnu teada. Eks ma tunnis pean püüdma ennast parandada. Gregor läks meesteklubisse ja meie Marleniga jäime mängukale. Sõbranna oli oma lapsega ka, kuid peagi läks tema laps kodupoole ja sõbranna talle järgi. Gregor tuli klubist ja kuna kõik läksid purskkaevude juurde, siis tuli meil ka sinna minna. Seal veetsime me ülejäänud õhtu, kuni oli aeg koju õppima tulla. Marlenil oli homseks vaja kirjutada ja ta sai sellega kuidagi hakkama. Taaskord läksid meie arvamused lahku, Marleni meelest oli hea. Ma ei viitsinud temaga vaidlema ka hakata, sest mina oleks tahtnud kustutama hakata. Märkamatult jõudis kell nii kaugele, et lastel oli aeg magama minna. Peeter helistas ja ütles, et tal läheb veel aega. Kuigi mina lootsin, et Peeter jõuab varem koju. Kuid kkliendil ei olnud koorem hommikul valmis ja Peeter pidi ootama ja seega tuleb ta täna hilja. Mis siis ikka, eks tuleb oodata. Õhtul, kui väljas jääb vaikseks, siis on kaugelt kuulda, kui auto tuleb. Seda enam on kuulda suure auto tulekut. Ja nii ma sellel hetkel aknast välja vaatasin, kui Peeter mööda sõitis. Seega oli aega mul ka baasi sõita ja Peeter koju tuua. Koju tulles oli aeg Peetrile kesköist õhtusööki pakkuda. Kell läks nagu ikka liiga kiirelt ja magama läksime liiga hilja.