16.03.2014

Jälle on käes pühapäev ja seetähendab, et Peeter läheb õhtul tööle. Hommikul ei olnud kellegil kuhugile kiiret ja olid lapsed jälle enne meid üleval. Kuna nad on piisavalt suured, siis said nad ise söögi kätte. Peale seda hakkasid nad mängim ja nende asju olid kõik kohad täis, nagu ikka. Seega täiesti tavaline nädalavahetuse hommik. Mina panin ärgates lõuna söögiahju ja peale selle valmis saamist söötsin perel kõhud täis. Järgmisena oli aeg minna ratastega sõitma ja Peeter võttis igaksjuhuks kaasa tagavara siserehvid. Nagu ta ise ütles, kui kaasas on ei lähe kindlasti vaja. Käisime kõrval küla mängukal ja nautisime ilusat ilma. Tänase ilmaga oleks tahtnud hoopis kuskil päikest võtta. Väljas oli tõeliselt soe, võiks öelda, et palav. Nii ma Peetrile ka ütlesin ja selle peale lubas ta mulle lennukipileti osta ja Eestisse saata. Tagasi tulles pidavat ma siinset sooja nautima. Sõitsime kodupoole, kui Peeter tegi avastuse, et ta on millegiga rehvi ära lõhkunud. Üks hetk Peeter tundis, et ratas läheb kuidagi „kergelt” edasi. Lähemal vaatlusel selgus, et ongi üks okas ennast kaasa haakinud. Kuna selle rehviga ei oleks koduni jõudnud, siis tuli asuda siserehvi teepeal vahetama. Peeter on seda mõned korrad juba teinud ja nagu ikka sai ta oma ülesandega hakkama. Lõpuks saime jälle teele asuda ja järgmine peatus oli tanklas rehvi pumpamine. Meil on olemas ratta peal käsipump, aga kes see viitsib lõpuni sellega rehvi täis pumbata. Tanklas ilmnes, et millegipärast ei tule õhku ja ta ja tanklatöötaja tuli vaatama, milles asi on. Õhku ei saanud tulla, kuna keegi oli vooliku küljest lahti võtnud. Peeter sai lõpuks rehvi täis pumbatud ja enne ära tulekut tahtis tanklatöötaja rääkida. Eile õhtul oli meie külas pidu ja antud isik käis suure tõenäosusega sellele peol. Igatahes ei olnud ta kella nelja ajal veel kaineks saanud. Niisiis ei olnud väga hästi arusaada, mida ta tahab või mida räägib. Meile tundus, et ta uurib kus kohast me pärit oleme, kus kohas sõitsime jne. Ja siis rääksi ta ühel hetkel hoopis suitsetamisest, saa siis neist alkoholijoobes isikutest aru. Õnneks tuli üks auto tankima ja ta läks appi ja me saime ära tulla. Kodus tegin ülepika aja pannkooke ja need läksid nagu soojad saiad. Peale seda oli kell nii kaugel, et Peeter pidi tööle minema. Viisime ta baasi ära ja koju tulles oli Marlenil vaja kodusedtööd ära teha. Kuidagi said needki tehtud ja peale õhtusööki ja pesu oli käes filmi vaatamise aeg. Meil on juba traditsiooniks saanud pühapäeva õhtul „Kättemaksukontorit” vaadata ja me tegime seda tänagi. Ja peale seda läksid lapsed magama ja Peetril olid mõned kurvid piiriületuseni aega. Nii me jälle ühe nädalaga ühelepoole saime. Nüüd jääme ootama uut nädalat, koos uute tegemistega. Ma ei ole viimaste päevade sündmuste kohta eriti pikalt kirjutanud ja sellel on oma põhjus. Ma tunnen, et hetkel on palju asju, mis vajavad lahendust ja ma ei suuda keskenduda kirjutamisele. Vahel millegipärast juhtuvad kõik asjad korraga ja lahendust ei pasita kusagilt. Selle peale tekib tunne, et miks ma pean seda kõik taluma, miks kui mul pole selleks jõudu. Mõni päev ma tunnen, et kõik asjad on hästi ja järgmine mõte on, et kohe juhtub jälle midagi. Seega elu on ilus sellel hetkel, kui üks jama on kaelast ära ja uus ei ole veel kohale jõudnud.