12.03.2014

Päev algas ilusti, päike paistis, lapsed olid heas tujus. Õhtul tuleb Peeter koju nii, et peabki olema ilus päev. Lapsed ütlesid, mida ma neile kooli pean kaasa panema ja ise sõid samal ajal hommikust. Viisin nad kooli ja tuli ise koju ja vaatasin oma lemmik filmi selle hooaja esimest osa. Vahel ma mõtlen, et peaks vaatamise ära lõpetama eriti tänu teatud eesti telekanalile. Eelmine hooaeg panid ühte kohta netis kohe uus osa ülesse. See hooaeg seda ei tehta ja põhjust ma ei tea. Telekanali kodukalt saab vaadata kaks nädalat hiljem või, siis maksa ja saad kohe. Kuid lugedes teiste kommentaare, siis tasuline ei toimi. Seega nokk kinni-saba lahti, tuleb oodata kauem. Peale filmi hakkasin koristama, kui keegi andis alt kella. Vastasin ja seal oli Marleni õpetaja, kes ütles, et ta tahab minuga korra rääkida. See saab tähendada ainult ühte…midagi on juhtunud. All minnes ilmnes, et Marlen kukkus ja murdis kahe esimese hamba küljest tükid ära. Kuidas ta seda tegi ma ei tea veel, aga küll ma lõuna ajal välja selgitan. Igatahes on Marlenil hambad riktud ja tuleb jälle hambaartsi juurde minna. Teen pärast hammastest pildi ja konsluteerin kõigepealt oma arstiga, et mida üldse teha. Koolist koju tulles rääkis Marlen, et nad jooksid ja mängisid ja nii ta kukkus ja hambad katki tegi. Õpetaja oli jätvalt mures ja uuris, mida me edasi teeme. Ma ei tea isegi veel, mida või kuidas me teeme. Kuidagi tuleb hambad korda saada, kus me seda teeme ma ei tea. Elame vaatame, mis edasi saab. Hetkel ootan endi arsti poolset vastust, mis tema arvab. Kooli tagasi minnes oli Marlen tähelepanu keskpunktis. Kõik käisid tema „ilusaid” hambaid vaatamas. Mina sattusin koolist ära tulles kokku inglise keele õpetajaga, kes oli mures, et kuidas Marlenil on. Mulle tundub, et kool ehmatas selle peale rohke, kui meie ise. Õpetaja soovitas teiste emade käest uurida, kus kohas on hea arst. Samuti oli ta üllatunud kuuldes, et eestis on laste hambaravi tasuta. Sain endi arstilt vastuse, kes soovitas arsti juurde minna ja ütles, et ei ole hullu. Selliseid asju pidi pidevalt juhtuma ja selle saab korda teha. Niisiis hakkame uut arsti otsima. Sinna ma minna ei taha, kus me eelmine nädal Marlenil hambaauku parandamas käisime. Õhtul küsisin paari ema käest kuhu nad soovitavad arsti juurde minna, aga ei saanud targemaks. Lisaks tuli kõigile seletada, mis ja kuidas Marleniga juhtus. Ilma oli ilus ja olime väljas, käisime mängukatel, purskkaevude juures. Mängukal oli palju lapsi ja nii me seal olimegi, kuni päike läks looja ja välja jahedaks. Enne tuppa minekut helistas Peeter ja ütles, et tal on peaaegu uus koorem peal ja varsti sõidab meie majast mööda. Leppisime kokku, et Peeter teeb kodu juures peatuse ja võtab lapsed auto peale. Toas olles panime asjad valmis, et koju tulles saaks sööma hakata. Lapsed leppisid omavahel kokku, et isaga kaasa läheb Gregor, kuna Marlen tahtis minuga tulla. Gregor oli sellest vaimustatud, et ta saab kõrgel istuda ja isaga omavahel rääkida. Niisiis läksid poisid ees ja meie nende järgi. Peeter peab hommikul uuele ringile minema ja seega tahtis ta auto õhtul ära tankida. Kohale jõudes ilmnes, et üks auto tangib ja teine ootab järjekorras. Peeter võttis ennast järjekorda ja nii me ootasimegi, kuni tema kord lõpuks kätte jõudis. Peale auto parkimist võisime me koju tulla. Ja peale õhtusööki läksid lapsed magama ja ega meiel tuli ka peagi magama minna.