06.03.2014

Kuna me läksime õhtul ise ka vara magama, siis ärkasin keset ööd ja tundsin, et uni on läinud. Ja oligi läinud, keertutasin paar tundi ja vahetult enne kella helisemist jäin magama. Täna oli äratus vara, sest Peeter peab tööle minema. Peeter peab jõudma kliendi juurde koorma maha andma ja uue peale võtma. Seejärel on tal veel natukene sõiduaega ja ta saab kodupoole tagasi tulema hakata. Koju tagasi jõuab ta homme. Gregor nagu ikka ärkas varem ja eks tal ole väike ärevus sees, sest täna on tema ekskursioonipäev. Gregor seletas mida ja, kui palju ma pean talle söögiks kaasa panema ja Marlen jagas oma tarkust kõrval. Lõpuks said toidud-joogid kotti, lapsed riidesse ja kooli viidud. Peagi vaatasin aknast, et buss tuli ja läksin välja ootama, millal lapsed bussi peale lähevad. Kokku läheb täna 3 klassi lapsi ja vastavlt vanusele (nooremad) ees hakati klassidest väljuma ja bussi poole tulema. Gregor tuli käest kinni hoides ühe enda klassi tüdrukuga ja nägu säras tal nagu alati. Lapsed seisid üketeise järgi ja õpetaja aitas kotte ära panna. Gregoril oli aega küll, aga tüdruk tahtis kiirelt bussi saada, tema kott oli juba ära pandud. Võttis tüdruk Gregori koti ja pani selle ise ära. Gregor jõudis lõpuks bussi ja lasi tüdrukul akna alla istuda ja ise lehvitas mulle. Peagi olid kõik lapsed oma kohtadel ja sõit võis alata. Läksin Marlenile kooli järgi ja esimest korda selle aja jooksul oli kooliõues vaikne. Suured lapsed tulid tundidest ja keegi ei kisanud õue peal. Järelikult on väiksed kõige suuremad kisajad. Kuna väljas oli ilus, siis otsustasime Marleniga jalutama minna. Marlen arvas, et võiks vasikatele rohtu viia ja võtsime toast koti ja käärid kaasa. Marlen korjas koti rohtu täis ja läksime vasikate juurde. Üks vasikas oli eriti ülbe ja trügi koguaeg vahele ja tahtis kõige rohkem rohtu saada. Osad olid see eest nii arglikud, et ei julgenud üldse meie poole tulla ja rohtu võtta. Peale vasikate söötmist oli aeg tuppa tulla ja süüa. Nii harjumatu oli ainult ühele lapsele süüa teha ja pärast üks taldrik puhtaks pesta. Näha oli, et Marlenil on üksinda igav ja ta küsis kas ta võik arvutis mängu mängida. Üldjuhul me ei luba, aga tegin täna erandi ja Marlen mängis natukene aega. Peagi oli aeg Marlenil kooli minna ja minu keele tundi. Ootasin, kuni Marlen läks klassi ja läksin oma klassi. Suutsin tunnis õpetajale vasta ja korra teatas ta mulle, et katalaani keele palun, mitte hispaania keeles. Krt, mis ma teha saan, kui mul vales keeles sõna tuleb. Ma arvan, et nendel isikutel, kellega ma räägin võib vahel imelik olla mind kuulates, kui ma räägin kahte keelt segamini. Kuid ma püüan sellest mitte välja teha, sest minu meelest on kõige tähtsam hopis järgmine. See, et ma suudan vajadusel ennast teisele poolele selgeks teha. Nojah, ega see alati välja ei tule, kuna sõnad ei tule meelde. Vana pea, mis teha, uut ei ole ma paraku kuskilt leidnud. Lisaks arutasime täna veel Ukrainas tekkinud olukorda ja arutasime teiste riikide tuleviku üle. Eks igal inimesel ole muidugi oma arvamus, aga meie oleme juba aastasid veendunud, et ühel päeval on suur ja võimas venemaa tagasi, koos vahepeal eemaldunud riikidega. Peale minu tunni lõppu sai Marlenil koolipäev läbi ja samal ajal jõudis buss lastega tagasi. Mina jäin bussi juurde ootama ja Marlen tuli ise minu juurde, ma ei jõudnudki kooliaeda minna. Bussi pakiruum tehti lahti ja nägin juba kaugelt Gregori kotti, millele ma järgi läksin. Püsti tõustes lõin muidugi pea ära. Õpetajad lasid lapsed ühe kaupa välja ja vaatasid, et keegi oleks lapsele järgi tulnud. Gregor tuli ja tal oli heameel tagasi olla ja ta andis mulle väikse koti taimedega. Nendest taimedest pidi saama teha teed, kui tulevad punased punnid. Marlen küsis kas tuulerõuged ja Gregor vastas, et ei. Ju, siis on see tee mõeldud näiteks moskiitode hammustuste vastu. Paki peal on kohanimega kiri ja ma vaatan hiljem kas leina selle koha kohta mingit infot. Lõhna järgi ma ei oska öelda, mi taimedega tegemist on. Gregori puhul on tavaline, et ta ei tea kus või miks ta käis. Pika küsimise peale tuli tal meelde, et nad käisid kahes kohas. Esimeses olid olnud hobused ja sealt olid nad ka taimekoti saanud. Teises olid olnud lambad, kuskil olid nad rongi mänginud ja muusika oli mänginud. See oli Gregoril meeles, et mõlema kohas nad sõid. Bussi sõit oli talle samuti meeldinud ja tagasi teel oli ta enda klassi poisiga koos istunud. Gregori näoilmest või välja lugeda seda, et talle meeldis ja ta lihtsalt ei viitsi meile rääkida, kus ta käis ja mida nägi. Kuna väljas oli soe võiks öelda isegi palav, siis me jäime õue. Marlen tahtis rullikuid ja Gregor rattast ja nii ma neile tuppa järgi tulin. Marlen teatas, et tal on kodusedtööd ja ma olevat eile lubanud, et me läheme neid täna raamatukokku tegema. Huvitav on see, et mina ise ei mäleta sellest midagi. Viisime ratta, rullikud ja koolikotid tuppa, Marlen võttis asjad ja läksime. Marlenil oli vaja kirjutada ja ta hakkas sellega tegelema. Gregor tõi endale raamatuid ja hakkas neid vaatama. Marlen ei saanud rahulikult kirjutada, sest Gregor vaatas raamatuid ja ta jäi ise ka neid vaatama. Tuletasin talle korduvalt meelde, et tal on vaja kodutöö ära teha. Marlen ei olnud selle peale üldse õnnelik. Lõpuks sai ta kirjutatud ja mina olin sunnitud osad asjad ära kustutama. Kusjuures kõigepealt küsisin kas Marlen ise on enda tööga rahul ja ta kustutas ise ühe sõna ära. Mina olin vastik ja kustutasin neid hulgim ära, kuigi tegelt oleks ma paar sõna üldse alles jätnud. Natuke pingutamist ja Marlen sai enam vähem tehtud, kuigi mina sellega rahule ei jäänud. Arvestades, et mu oma käekiri ei kõlba jätkuvalt kuhugile, siis ma soovin, et Marlenil oleks parem käekiri, kui mul. Ja ma loodan, et ühel päeval, ma ei tea millal see tuleb, on Marlenil ilus käekiri. Koju tulles oli nagu ikka aeg lastele süüa anda ja peale seda hakkasid nad mängima. Lisaks palusin neil oma toa korda teha, et saaksin hommikul koristama hakata. See viimane võttis neil eriti palju aega ja nende poolest oleks see nii nagu oli jäänudki. Kuid ma kasutasin nö alatut võtet. Võtsin kapist mõlemale lapsele kommi ja läksin nende juurde. Lapsed nägid komme ja taipasid, et selleks, et need endale saada on tuba korda vaja teha. Marlen vahepeal torises, et Gregor ei aita teda, aga üldiselt said asjad kiirelt oma kohtade peale. Kiitsin neid ja andsin kommi. Ma millagi ütlesin Peetrile, et peaks lapsi hakkama õpetama nagu kutsikaid. Iga õieti tehtud asja eest saab maiuse, kuid selle süsteemiga vist kaugele ei jõu. Esiteks saaksid nad liiga palju kommi ja teiseks ei mõjuks see hammastele hästi. Kuid vahel võib/ peab seda tegema. Ma olen kindel, et normaalne lapsevanem nii ei teeks, kuid ma ei ole ennast õnneks kunagi normaalseks pidanud. Ja üldsegi kasvatab iga vanem oma lapsi nii, nagu tema paremaks peab. Lapsed läksid voodisse ja läksid mööda loetud minutid, kui toas oli vaikus. Gregor oli pika päeva õues ja Marleniga käisime ju samuti jalutamas ja õhtul olime väljas. Värske õhk mõjub kõigile hästi ja mul endalgi tuleb uni peale ja peab magama minema.