01.03.2014

„Plirts, plärst, käes on märts!” Täiesti tavaline laupäeva hommik, kuhugile kiiret ei olnud. Peale hommikusööki läksime linna turule ja saime vajalikud asjad ostetud. Seejärel käisime toidupoes, kui Peeter maksma hakkas ja tegi avastuse. Tuli välja, et tal on üks vajalik kaart kadunud. Kadunud on nimelt digitaalse sõidumeeriku kaart, tegemist on kaardiga, mis käib autosse ja näitab kui palju Peeter on sõitnud. Seega on tegemist väga tähtsa kaardiga, kuna ilma selleta ei ole võimalik tööd teha. Homme on vaja Peetril konna minna ja nüüd selline jama. Mõtlesime kus kohas Peetes täna on rahakotti kasutanud ja tuli meelde, et ühes poes enne seda. Samas mõtles Peeter ja arvas, et äkki on tal see kodus seljakotis. Käisime veel teisest poest kiiruga läbi ja tulime ruttu koju. Kodus võttis Peeter seljakoti, vaatas kõik kohad läbi ja mida pole on kaart. Vot see ei olnud enam üldse meeldiv tunne. Jäi veel üks võimalus, et kaart võib olla autos. Sõitsime kiirelt baasi ja Peeter läks autosse ja kaarti ei ole. Murdosa sekundi jooksul jõuad sellisel hetkel kõik võimalikke variantide peale mõelda. Peeter vaatas veel autos ringi ja leidis kaardi ülesse. See oli tõeline kergendus. Muidugi selle jama peale jäime me aastaid vanemaks ja saime hallid karvad pähe. Hea, et kaart välja tuli ja ei pea hakkama uut tegema. Välja oli jälle tuul ja tulime koju ära ja panime üle pikaaja radikad sisse. Juba pikemat aega on toas nii soe olnud, et me ei ole radikaid kasutanud.