25.02.2014

Gregoril on uus „komme”, mille ma talle ise õpetasin. Gregor tahtis nädalavahtusel liiga vara ärgata ja ma võtsin ta enda kõrvale magama. Täna hommikul tuli ta koos oma padajaga ja heits minu kõrvale. Magama ta enam ei jäänud, kuid selle eest oli vaikselt ja teisi ülesse ei ajanud. Eks ma pean hakkama tal seda kommet ära õpetama, polnud vaja talle seda õpetada. Tagant järgi olen ma ise ka tark. Ütlesin lastele kooli minnes, et pange õhukesed joped selga. Marlen teatas, et tema tahab paksu panna, kuna tl on külm. Mina jäin enda juurde kindlaks, kuna väljas paistis päike ja termomeeter näitas sooja. Välja jõudes oli Marlen see, kes ütles, et palav on. Huvitav mida ta paksu jopega teinud oleks. Peale hommikusööki, lõunasöögi valmis tegemist tuli mul mõte koristama hakata. Jagasin Peetrile korraldused kätte, mida tema tegema peab. Jõudsin mina vaevalt oma jutuga lõpetada, kui Peetri telefon hakkas helisema. Logistik teatas, et Peeter peab minema konna ja tal on valida, kas kohe minna või peale lõunat. Kuna konnast täna enam kooramat peale ei jõua võtta, siis otsustas Peeter peale lõunat minna. Minnes peab Peeter minema veel koorma peale võtma, aga see jääb siia lähedale ja ei tohiks kaua aega võtta. Peeter tuli peale kõnet mõttele, et peaks minema ratastega sõitma. Alguses oli meil plaanis peale seda minna, kui lapsed kooli tagasi lähevad. Peeter pani oma uued-uhksed püksid jalga ja peagi olime juba väljas. Üllataval kombel olid täna kõik rehvid terved. Sõiduks valisime teed, kus me enne ei olnud käinud ja kuhu autoga ei lähe. Tee peal jõudsime eramajade juurde ja seal jooksid tee peal lahtiselt koerad. Koerad hakukusid meie peale ja tulid meie poole, ühtegi inimest kuskil näha ei olnud. Sõitsime aeglaselt ja lootsime parimat. Õnneks saime sealt ilma probleemideta tulema. Koju jõudes vaatasime, et oleme täna maha sõitnud 36 km, kuid meile tundus endale, et seda on liiga palju. Jalad olid mõlemal väsinud, kuid enesetunne oli hea. Läksime lastele kooli järgi ja peagi tulime koju sööma, et Peeter tööle saata. Marlen võttis autost rulluisud, et õhtul sõbrannaga rullitada. Meie lastega tulime tuppa tagasi ja lapsed vaatasid telekast autosaadet. Alguses oli mul mõte minna peale lõunat uuesti rattaga sõitma, aga kuna jalad olid valusad, siis loobusin. Veetsin ülepika aja peale lõunase aja kodus üksinda ja täitsa mõnus oli. Lõpuks oli kell nii palju, et koolipäev sai läbi ja nagu ikka jäime õue. Marlen rullitas sõbrannaga ja Gregor mängis poistega palli. Mina võtsin oma vihiku kaasa ja õppisin natukene aega. Päike läks looja ja väljas läks jahedamaks ja me tulime tuppa. Marlenil on homseks vaja teha matemaatikat ja seda ta tegema hakkas. Üks ülesanne oli korrutustabel ja Marlen arvas, et ta on kaval ja kirjutab teise paberi pealt vastused maha. Mina laitsin selle idee maha ja sain talle pikalt seletada, miks see ei ole hea. Marlen mõtles natukene ja pani teise paberi kõrvale ja pani oma pea järgi vastused kirja. Osade ülesannete juures ma seletasin talle, mida seal on vaja teha ja peagi olid ülesanded valmis. Sellele järgnes õhtusöök, mulitkad ja magama minek.