21.02.2014

Jälle läks mul uni enne kukke ja koitu ära ja ootasin, et saaks juba ärgata. Gregor oli ka varakult üleval ja ajas Marlen ülesse. Mina läksin kööki ja panin neile kooli jaoks asjad valmis ja ootasin, millal nad kööki tulevad. Ei jõudnud ma neid ära ootada ja läksin vaatama, mida nad teevad. Nad olid jõudnud kapis olevad riided ülevaadata ja ennast riidesse panna. Tuletasin neile meelde, et nad peavad sööma hakkama. Mulle tundus, et neil oli meelest läinud, et täna on koolipäev. Kuna aega oli piisavalt, siis jõudsid nad ära süüa ja õigek ajaks kooli. Tulin koju tagasi ja mõtlesin, et panen pesu pesema. Panin pesu masinasse ja masina käima, ise tuli köögist ära. Millegipärast läksin kööki tagasi ja kuulsin, et masin teeb imelikku häält. Kutsusin Peeteri kööki vaatama, milles asi on. Tuli välja, et masin ei saa vett kätte. Peeter vaatas kraanid üle ja ei saanud aru, milles asi on ja miks vesi ei tule. Peetrile tundus, et kraanil on midagi sees, aga ta ei julgenud seda jõuga välja tõmmata. Peeter arvas, et peaks minema poodi ja vaatama, kuidas see kraanisüsteem on tehtud. Mõeldud-tehtud ja juba olimegi teel poe poole. Enne käisime veel tanklast läbi, kuna autol hakkas eile armatuuris kollane tuli põlema. Ja see tuli viitab sellele, et peab minema tankima. Käisime esimeses poes ära ja sealt me sellist süsteemi ei leidnud ja läksime teise. Seal oli süsteem olemas ja ilmnes, et seal ei saa midagi olla ja Peeter otsustas, et ta proovib kodus uuesti. Selleks ajaks, kui me tagasi jõudsime oli aega lastele kooli järgi minna. Meie lastega jäi välja ja Peeter läks tuppa toimetama. Selleks ajaks, kui meie tuppa jõudsime pesumasin juba töötas, jeeee. Tuli välja, et kogu probleem oli katkises kraanis. Peeter tõmbas kraani nupu küljest ära, keeras ja oh seda imet vesi hakkas jooksma. Jälle üks probleem lahendatud. Lapsed läksid kooli tagasi ja Peeter käis viis tööjuurde paberid ära. Millal ta tööle läheb seda veel ei tea, kuna hetkel lihtsalt ei ole koormaid. Peale seda tekkis meil mõte, et võiks minna jalgratastega sõitma. Valisime muidugi „kõige” parem ilma selleks tegevuseks, aga välja minnes me selle peale ei tulnud. Loomulikult puhus tuul vastu ja kiirelt olid jalad valusad. Kuid me ei andnud alla ja sõitsime edasi, sest üks hetk jääb ju tuul selja taha, oli meie lootus. Vahepeal puhus tuul küljepealt ja oli natukene kergem sõita. Koju jõudes olid jalad valusad ja heameelega ei ole mitte ühtegi sammu teinud. Paraku hakkas koolipäev läbi saama ja tuli lastele järgi minna. Ja nagu ikka lastega õues olla, kuni jõudis kätte aega Marlen trenni viia. Seejärel arvas Gregor, et me võiksime jõeäärde minna ja seda me ka tegime. Minul läksid jalad liikumise peale paremaks, Peetril mitte. Eks Peeter sai eile kappe ehitades rohkem kükki-püsti tõusta, kui mina. Peeter ei andnud alla ja nii me jalutasimegi. Väljas puhus jätkuvalt tuul ja me tulime tuppa ära. Jõime teed ja sõime sokolaadi. Pärast läks Peeter Marlenile trenni järgi ja ülejäänud õhtu veetsime kodus. Marlen tegi oma kodusedtööd ära, kuna homme läheb ta sõbrannadega hobuste juurde.