07.02.2014

Ja ongi jälle reede käes, küll need nädalad lähevad kiiresti. Nagu ikka tuli peale ärkamist hakata hommikuste toimetustega tegelema ja lapsed kooli viia. Koju tulles sõin isegi hommikust ja peale seda hakkasin koristama. Kuna ma pole mõnda aega juba aknaid pesnud, siis pesin peaaegu kõik aknad puhtaks. Mina ei tea, kuidas lastele see küll õnnestub, aga klaaside peal on nende sõrmejäljed ja mulle need ei meeldi. Oleksin kõik aknad ära pesnud, aga õues puhub suhteliselt tugev tuul ja ma ei tahtnud kauem tuule käes olla. Lisaks oli vahepeal vaja iluuisutamist vaadata. Lõuna ajal tulid lapsed koju nagu iga päev ja samamoodi käisime mängukal, ei midagi tavatut. Koju jõudes leidsid lapsed, et neil on vaja omavahel kakelda ja ma saatsin nad oma tuppa ära. Kusjuures ma enam ei mäletagi, milliest neil tüli alguses sai, ju see mingi tühine asi oli. Söögiajaks tulid nad oma toast välja ja Marlen leidis, et ta peab oma käitumise pärast vabandama. Tore, kui laps saab aru, et ta on valesti teinud. Küsisin ta käest, kui kauaks nad kakelmise lõpetasid. Vastuseks sain, et mitte kauaks. Tavaliselt tuleb vastuseks, et nad enam ei tee, seega oli midagi uut täna tema vastuses. Loodetvasti tuleb neil õhtul omavaheline suhtlemine paremini välja. Kuna täna on reede, siis õhtul on Marleni trenn. Gregor käis ja küsis korduvalt, millal Marlen trenni läheb. Aeg jõudiski nii kaugele, et saatsime Marleni trenni ja läksime Gregori jalutama. Gregor tahtis purskkaevude juures jalkat mängida ja mõndaaega me seda ka tegime. Järgmisena ütles Gregor, et tema tahab jalutama minna ja nii me jõeäärde läksime. Üldiselt valib Gregor ise kuhu me kahekesi olles läheme ja mida teeme. Üks hetk jõudsime endi maja juurde ja Gregor ütles, et lähme tuppa ma tahan sulle lugeda. Ta oli täna koolist uue tähega paberi saanud. Gregor saab ca korra nädalas ühs tähega paberi, kus on kirjas lühemaid ja pikemaid sõnu, seekord on nt. t-täht. Kuna kell hakkas nii kaugele jõudma, et peagi tuli Marleni järgi minna, siis seda ma Gregorile ütlesingi. Gregor lubas mul valida koha, kus me jalutama kuni peame Marlenile järgi minema. Marlen tuli trennist ja ütles, et õpetaja oli kõige raskemad laulud valinud ja nemad pidid nende järgi tantsima. Marlen ei jäänud tänase trenniga rahule ja ma püüdsin talle selgitada, et asjad lähevadki raskemaks. Loodetavasti sai ta sellest aru, aga järgmine kord tahab ta jälle minna. Tuppa tulles istusime teleka ette ja hakkasime olümpiamängude avamist vaatama. Esimest korda elus oli mul kahju, et ma ei näinud kogu ülekannet. Vaadates seda avamist tuli kohati nii tuttav tunne, kuulates erinevaid muusikapalasid ja vaadates ajalugu. Kummitama jäi mulle laul „õhtud Moskva lähistel”. Teisi avamisi vaata ja need ei ole seotud sinu enda minevikuga. Tänanses oli, aga tükike minu minevikust ja seda oli huvitav vaadata. Ma loodan, et mul õnnestub kordusest kogu avamist näha. Lapsed vaatasid koos minuga ja oli näha, et neile see meeldis. Igavaks läks neil, siis kui peeti kõnesid. Gregor arvas, et nad võiksid hoopis multikaid vaadata. Tegin neile selgeks, et järgmised nädalad meil multikaid ei tule, sest mina vaatan olümpiat. Ja üldse ei ole olümpia igapäev, nagu on multikad. Mis siin salata lapsed ei ole minu ideest üldse vaimustatud. Kuna täna spordialasid ei näidatud, siis lubasin lastel enne magamaminekut multikaid vaadata. Mine tea, millal jälle saab. Peeter sai koorma maha ja uue peale võetud ja jõudis Hispaaniasse tagasi. Täna läks tal jälle „hästi” ja ta sai politseiga suhelda. Politsei saatis auto kaalu peale, kuid politsei suureks pettumuseks ei olnud ülekaaluline koorem. Peeter sai paberid tagasi ja ta sai edasi sõita. Homme hommikul tuleb uuesti sõitma hakata ja loetud tundidega jõuab Peeter koormat mahaandma. Mahaannab ta paar küla eemal ja koju jõuab loodetavasti lõunaks.