05.02.2014

Kui inimene taipaks õhtul normaalsel ajal magama heita, siis oleks hommikune ärkamine tunduvalt lihtsam. Kuna ma ei ole normaalne, siis ma nii ei tee. Paraku tuli tõusta ja lastel kõhud täis sööta ja söögid kaasa panna. Pikemat aega olen pannud laste soovil neile kaasa banaani ja muhvini (või mõne teise saia) ja vee. Juba eile tahtsid nad, et ma paneks neile toidu karbi sisse. Kui nad kooli läksid, siis teised lapsed kasutasid karpe ja me ostsime neileka. Mingi aeg nad käisid nendega ja, siis teatasid, et mugavam on puuvili ära süüa ja ei pea karpi vedema. Nüüd ei ole me ma ei tea, mis ajast karpi kasutanud. Ma ei teagi, miks Marlenil see mõte tuli, aga igatahes tuli. Ja nii ma paningi toidu karpi ja lisaks banaanile kästi mandariini panna. Oh õudust, kui lapsed on suured ja kamandavad.  Välja minnes tibutas natukene vihma, aga ilmateade lubas, et varsti läheb selgeks ja päike tuleb välja. Koju tulles otsustasin asjalik olla ja hakkas koristama. Pesin seinu ja puhastasin küünlarasva seina pealt ära. Suurem osa seinu on meil valged ja, kui majas on lapsed, siis nad kipuvad määrduma. Ma küll ütlesin Peetrile, et peaks suvel seinad üle värvima. Peeter tegi mulle selle peale selgeks, et sellel ei ole mõtet. Kuna lisaks seintel tuleks üle värvida ka lagi, kuna värvimistööd ei ole siin just kõige paremini tehtud. Jõudsime otsusele, et elame edasi nii nagu on ja seepärast ma täna seinu pesingi. Lastele kooli järgi mineku ajaks paistis õues päike ja seega me jäime mängukale, sõbranna tuli ka koos lapsega. Ja nii osa lõunaajast väljas saigi veedetud, kuid lõpuks pidime tupa tulema. Peale sööki kirjutasin Marlenile paberi peale 4 ja 5 korrutustabeli ja Marlen kirjutas vastused. Kohati läksid vastused valesti, aga lõpuks sai Marlen kõik kirja ja võis natukene telekat vaadata. Jälle jõudis kätte aega lastel kooli minna ja mina jäin koolipäeva lõppu ootama. Läksin neile kooli järgi ja olime natukene aega kooli uue mängukal. Eelmisel esmaspäev hakkati kooli õue püsti panema liumäge ja autot. Selleks oli vaja mõlemad asjad osadest kokku panna, maa sisse augud teha ja betoon peale valada. Lisaks tuli tagasi panna matid, et kukkudes lapsed haiget ei saa. Kui nüüd hästi läheb, siis homme ehk saadakse viimased matid maha ja lapsed saavad mängimas käia. Minu jaoks on jätkuvalt imelik vaadata kohalikke töötamas, sest nemad endale tööga liiga küll ei tee. Ma olen kindel, et kogu selle töö, mida nemad teevad pea kaks nädalat oleks saanud mõne päevaga tehtud. Igatahes olid lapsed liumäge ja autot testimas ja Marlen ja Gregor olid ka seal natukene aega. Paraku pannakse kooliaed lukku ja tuli sealt ära tulla. Nojah, ega lapsed saagi seal muul ajal käia, kui vahetunni ja koolist ära tuleku ajal. Nendel lastel, kes päevaks kooli jäävad on vähemalt koht, kus mängida. Käisime kõik küla mängukad läbi ja lõpuks läksime purskkaevude juurde. Üks hetk oli aeg tuppa tulla, kuna Marlenil oli vaja lugema hakata. Alguses arvas ta, et võiks jonnima hakata, aga siis leppisime kokku kaugele ta peab lugema ja jonni ei tulnud. Kuidagi sujuvalt läks täna tal see lugemine ja lõpuks luges ta rohkem, kui olime kokkuleppinud. Kes ütles, et imesid ei juhtu. Marlen oli nõus edasi lugema, kuna tema jaoks läks asi huvitavaks. Hiljem kordasime korrutustabelit ja see vajab veel harjutamist. Kuid me harjutame homme edasi ja küll see ka selgeks saab. Peeter sai oma koorma mahaantud ja ta jõudis laadimiskohta. Seal õnnestus tal kohe kiirelt laadima saada, kuid laadimine ise võttis terve igaviku aega. Nüüd on tal koorem peale ja suund on võetud bartsu poole, kus tuleb homme mahaanda. Ja peale seda oodata, kuni logistikud ütlevad, kuhu edasi tuleb minna. Lapsed vaatasid natukene aega multikaid ja läksid magama. Peeter helistas ja ütles, et ta tuleb korra kodunt läbi ja see juhtub ca 1 ajal öösel. Niisiis jääb varamagam minek k täna ära ja seekord vähemalt põhjusega. Pean veel midagi Peetrile süüa tegema ja kohvi teele kaasa panema.