01.02.2014

Nagu ikka ei saanud ma öösel korralikult magada. Üheks põhjuseks oli see, et Peeter laiutas üle voodi ja lisaks sellele norskas. Pidin teda korduvalt lükkama, et ise mitte põrandale kukkuda ja norskamist vaigistada. Lõpuks sain endale voodisse ruumi ja norskamine jäi järgi. Selleks ajaks oli mul uni läinud. Gregor hakkas varakult mind tüütamas käima ja ma saatsin teda muudkui voodisse tagasi. Mingi hetk ärkas Marlen ülesse ja nad panid oma toa ukse kinni ja hakkasid aknakattet ülesse tõmbama. Nad tegid seda pikkamööda ja kuulda oli, kuidas mehhanis käuksub. Katsu sellise perekonnaga koos elades magada, ei ole see minu elu kerge. Panin pea padja alla ja magasin natukene aega edasi. Lastel hakkas igav ja nad tulid meie tuppa isa äratama. Tänu lastele läks mul jälle hästi, sest nende käe-jalad käivad kiirelt ja maandusid mulle korduvalt ribidesse. Nii, et hommik oli ilus juba enne voodist välja tulemist. Peeter saatis lapsed hambaid pesema ja tõusime isegi ülesse. Peale hommikusööki läksime linna poodi, kuna Peetril ja Marlenil on pükse vaja. Marlenile sai esimesest poest teksad, mis talle endale meeldisid ja sobisid. Püksisääred on natukene pikad, aga küll ta kasvab ja peagi parajaks saavad. Järgmises poes leidsime Peetrile mitu paari ja, kui ta neid proovima läks ütlesin, et vähemalt kahed peavad sobima ja need ostame ära. Proovimise tulemusena sobisid neljast paaris kolm ja need me ostsime ära. Pükse sai palju, aga mõneks ajaks on hooletu. Lisaks käisime veel toidupoes ja ostsime seakeelt. Huvitav on see, et siin on väga harva keelt müügil, kuigi teisi sea osasid on piisavalt. Toidupoes võtsid lapsed singi paki ja maksid selle eest ise. Uskumatul kombel ütlesid nad ise kassapidajale tere ja tänan, käitusid viisakalt. Kodus panime keele keema ja pärast puhastamist hakkasime sööma. Tõeline nauding on võtta leib, sinna peale panna Põltsamaa sinepi ja viimasena keel..mmmm. Kohati sai sinepit palju, aga kuna mul on kurk valus, siis oli täitsa hea „ravim”. Igatahes said 4 keelt söödud ja hommikuks ei jäänud midagi. Lapsed võtsid mõne tüki keelt, nendele ei maitsenud. Hea oligi jäi endale rohkem. Õhtul vaatasime Peetriga saadet inimestest, kes saadeti üksikule saarele. Saarele ei lubatud midagi kaasa võtta. Saare peal sai kaks võõrast inimest kokku ja veetsid seal kolm nädalat. Saarel said mõlemad koti, kus sees oli videokaamera ja kirves. Alguses me ei saanud aru, miks inimesed ei tee oma elumugavamaks. Kuna riided ja jalanõud võeti kõik ära, siis käidi ringi paljalt. Palju astusid endale midagi jalga ja see tekkitas põletikke. Kõik paarid said lõpuks hakkama, tehti endale riided-jalanõud ja ehitati majad/katusealused. Esimeses saates näitas mitut erinevat paari erinevatel saartel. Teises saates keskenduti ühele paarile. Viimasena näidati ühte inimest saarel, kus keegi enne teda oli kunagi olude sunnil peaaegu kolm kuud elanud. Vimane saade jäi lõpuni vaatamata, kuna reklaam hakkas jälle ja uni tuli peale.