31.12.2013

Nagu arvata oli, siis läksin ma jälle hilja magama, mis on minu jaoks täiesti tavaline. Peagi helistas Peeter ja ma läksin talle järgi, mis siis et uni oli silmas ja silmad ei tahtnud lahti seista. Tulime koju ja läksime magama. Vahel oleks tore hommikul ärgata millegi meeldiva peale, aga see tundub võimatu olevat. Tänase hommiku, nagu ka palju eelnevaid sellel aastal rikkus ära Peetri telefon. Helistajaks oli ülemus ja küsimuseks oli, miks Peeter ei ole bartsus. Sohh?! Peetrile ütles eile logistic, et tema laeb koorma peale ja keegi teine läheb seda mahaandma. Logistik seda ei tunnistanud ja ütles, et sellist juttu pole olnud. Huvitav oli veel see, et eile õhtul keegi helistas ja küsis, mis kell Peeter baasi jõuab. Peeter ütles kella aja ja eeldas, et tegemisst oli juhiga, kes selle koormaga edasi läheb. Mitukümmned telefonikõnet hiljem jõuti järeldusele, et bartsu peab ikkagi Peeter minema. Kuna Peetri kaart ei võimalda hetkel sõitmist, siis pannakse talle valmis paberkettaga auto. Hetkel tundub, et Peeter on seal firmas ainukene autojuht. Peeter ütles, et baasi jõudes oli seal piisavalt juhte, kes oleks võinud koorma ära viia. Meie lastega jäime koju ja tegelesime lugemise ja kirjutamisega. Pärast läksime õue jalutama ja millegipärast taheti meiega täna koguaeg suhelda. Gregori klassivenna vanaema tuli meiega jalutama ja ei saanud aru, miks lapsed vahepeal seisma jäävad ja omaasjadega tegelevad. Tema tahtis kiiremas tempos käia, aga ei osanud lastega arvestada. Lisaks sellele tahab ta alati minuga hispaania keeles rääkida, kuigi ma olen talle korduvalt öelnud, et katalaanis keeles palun. Nojah, kuna mõlemad keeled vaja selegeks saada, siis ei jää muud üle kui mõlemas rääkida. Igatahes on see üks paras pudru ja kapsad ja ma ei saa ise ka enam aru,mis keeles ma räägin. Lõpuks jäime lastega üksinda, kuna jõudsime vasikate juurde ja lapsed ei tahtnud edasi minna. Peagi pidin Marleni klassiõe vanematele seletama, kus me elame, kuna nende laps tahab Marlenile kaardi tuua. Koju tagasi tulles otsustasime piparkooke küpsetama hakata, kuna kapis on veel tainast. Gregor oli eriti aktsioonis ja tegi päris mitu plaaditäit valmis, Marlen ei viitsinud eriti. Lõpuks sai mul sellest küpsetamisest kõrini ja panin osa tainast kappi, saab ühe korra veel teha. Lisaks läks praad ahju ja nüüd jäb oodata ainult Peetri jõudmist. Ega see Peetri päev bartsus ka kerge ei olnud, kuna kõik kohad olid sõjakalt meelestatud. Lisaks öeldi ühest kohast, et me ei võta kaupa maha ja tule ülehomme hommikul jälle. Läks mööda palju tuned, kui lõpuks oli kogu koorem maas ja Peeter sai baasi poole tulema hakata. Kõik olekski liiga ilus olnud, kui ülemus poleks helistanud ja päeva taaskord ära rikkunud. Ta teatas, et Peeter peab minema konna ja seda tõenäoliselt homme, mis kell ei ole veel selge. Peeter pidi baasi jõudes uurima, mis ja kuidas. Minul on hetkel ainult üks soov, magama tahaks minna. Sellist tunnet, et täna on aastavahetus ei ole ja ma võiks selle täiesti vabalt maha magada ja midagi ei juhtu. Vahepeal küsis sõbranna, kas me tahame neile külla minna. Ootasin kuni Peeter jõudis koju ja küsisin, mis tema sellest arvab. Peeter ütles, et tema ei viitsi kuhugile minna ja ega ma ise ka ei viitsinud. Seega ütlesime küllakutsele ei ja jäime oma perega koju. Peale õhtusööki püüdsin lastele selgeks teha, et me võiksime magama minna. Lapsed sellest loomulikult huvitatud ei olnud ja nii nad vaatasid arvutist eesti aasta lõpu saateid. Pärast vaatasime veel teleka ja peab tunnistama, et sealt ei tulnud nagu alati midagi huvitavat. Aega läks, aga lõpuks jõudis kell nii kaugele, et kätte jõudis uus aasta. Uue aasta puhul tehti paar pauku ja oligi kõik, väljas valitses vaikus. Seda, et siin aasta vahetusel ei paugutata me teadsime. Tegelikult ei ole ju vahet kas paugutatakse või mitte, uus aasta tuleb nii ehk naa. Soovin Teile kõigile ilusat uut aastat, meie pere poolt!