30.12.2013

Ma tunnen ennast mõni õhtu nagu väike laps, kes on kommikausiga üksinda koju jäetud. Lapsed läksid magama ja ma tahtsin mõnda asja arvutist vaadata. Enne, kui ma aru sain oli öö käes ja ma oleksin pidanud ammu magama. Voodisse minnes oli pea erinevaid mõtteid täis ja uni ei tahtnud kuidagi tulla. Hommikul olid lapsed nii toreda ja läksid teise tuppa mängima ja olid vaikselt lastes mul magada. Gregor tuli lõpuks ja ütles, et ta tahab süüa saada. Tulin mina voodist välja ja hetk hiljem kõlas uksekell. Tegin ukse lahti ja seal oli minu sõbranna, kutsusin ta tuppa. Talle oli keegi hommikul võõralt numbrilt helistanud. Kuna ta telefoni ei kuulnud ei saanud ta ka vastata. Ja tal tekkis mõte, et äkki helistati minu teleka pärast. Niisiis tuli ta minu juurde, et näha saadud paberite pealt kas on remonditöökoda. Paraku oli tegemist teise numbriga ja tuleb edasi oodata. Lapsed valisid hommikusöögiks jogurti ja peale sööki mängisid edasi. Mina püüdsin tubli olla ja tegin selle aasta viimast suuremat koristust. Ma kohati juba ootan, et lapsed läheks kooli, siis ei lähe kodu nii segamini.  Hiljem võttis Marlen paberi ja hakkas kirjutama ja pärast veel lugema. Gregor leidis (tänu minu eilsele koristamisele) sahtlist värviraamatu ja hakkas värvima. Seega oli lastel mõneks ajaks tegevust ja ometi kord tegid nad midagi kasulikku. Lisaks käisime veel õues jalutamas, mängukatel ja vasikaid vaatamas. Lapsed leidsid oust penoplasti tükkid ja võtsid need endaga kaasa. Mängukal hakkasid nad neid tükke peenestama ja segasid liivaga kokku. Nagu nad ise ütlesid, siis nad tegid kooki, õnneks sööma seda ei pidanud. Õhtuseks magustoiduks tegin õunakooki ja filmi vaatamise kõrvale sobis see hästi. Peeter helistas, mille peale lapsed hakkasid riidesse panema, kuna nad teatsid, et isa tuleb koju. Täna läks, aga hoopis vastupidi ja ei olnudki vaja riidesse panna. Ilmnes, et Peeter peab veel koorma peale võtma. Ja ta on ühes firmas terve tänase päeva mööda saatnud, teadmata kauaks ta sinna veel jääma peab. Igatahes käis ta väljas ringi, seletades kus firmas ta on ja, et keegi ei taha teda laadida. Peetri jutust möödujad ei saa aru, kui ta minuga räägib, nimedest saadakse ikka aru. Seega läks vaevalt 10 minutit mööda, kui öeldi, et Peeter võib laadima minna. Enne on samamoodi olnud, et alguses tuleb oodata ja, kui Peeter helistab ja võõras keeles räägib, siis hakatakse ennast kiirelt liigutama. Lõpuks sai Peeter teisestki kohast koorma peale ja asus koduteele. Auto tuleb baasi ära tuua, tankida ja järgmine juht läheb kohe koormaga edasi. Mina peaksin-võiksin varem magama minna, kuna pean öösel Peetrile järgi minema. Mis sellest välja tuleb eks näha ole.