21.01.2014

Hommikul ärkasin kella peale ja hakkasin lapsi äratama, süüa tegema ja asju kaasa pakkima. Õue minnes paistis päike ja päikse käes oli nagu ikka soe, vilus oli see eest külm. Tuppa tulles läksin edasi magama ja jäin ootama, millal Peetri telefon helisema hakkab. Uni läks ära ja oli aeg ärgata ja sööma hakata, samuti koristama ja pesu pesema. Kui see kõik oli tehtud, siis läksime lastele kooli järgi. Seejärel läksime jalutama, kuna õues oli ilus ilm ja keegi meist ei tahtnud tuppa minna. Käisime vasikate juures ja lapsed andsid neile rohtu. Gregor leidis selle hooaja esimese võilille!!! Nii, et kevad ei ole enam kaugel. Tagasi teel korjasid lapsed teeääres kasvavaid lilli, et kodus oleks mida vaasi panna. Ma ei tea, mis nende lillede nimi on, aga talv läbi on nad kasvanud. Enne tuppa tulekut käisime veel mängukal ja Marlen tegi puukoortest ja okstest paate. Seega käisime veel silla peal paate vette laskmas. Tuppa tulles oli aega sööma hakata ja enne, kui arusaime oli lõuna läbi ja lapsed läksid kooli tagasi. Meie Peetriga jäime kooli juurde ja mõtlesime, mida edasi teha. Võtsime kätte ja läksime jalutama, tegime jõeääres pika tiiru. Lisaks leidsime sibulapõllu ja sõime rohelistsibulat, mis ei olnud üldse maitsev. Huvitav on see, et siinsetes poodides ei müüda rohelist sibulat. Vaid tuuakse sibulad koos rohelisega ja selleks ajaks on roheline osa juba ülekasvanud ja puine. Kohalikud ei söö rohelist ja sellest on muidugi kahju, sest meie tahaks just rohelist. Peab vist ise hakkama kasvatama. Peeter on mitu korda öelnud, et peaks kuhugile aiamaa hankima ja saaks mõningaid asju ise kasvatada. Loodetavasti ühel päeval me selle aialapi kuskilt saame. Kooli juurde jõudsime tagasi selleks ajaks, kui tunnid hakkasid läbi saama. Kuna õues oli jätkuvalt ilus, siis jäime mängukale ja seal oli teisi lapsi peale meie veel. Marlen ja Gregor tõid autost, traktori ja kastiauto ja hakkasid kaevandama ja vedama. Teised lapsed tulid nende juurde ja tegevust jätkus pikemaks ajaks. Õhtu jõudis kätte ja oli aega tuppa tulla ja Marlenil oli veel kirjatöö ees ootamas. Ei tahtnud see kirjutamine tal kuidagi välja tulla ja Marlen oleks selle asemele hoopis mänginud. Saime mitu korda kustuda ja Marleni pahameelt kuulda. Lõpuks sai ta enam vähem tehtud ja kirjutas veel eraldi paberi peale laused. Seejärel jäi neil veel natukene aega ja nad said enne magamaminekut multikaid vaadata. Peetrile ei ole keegi helistanud ja me ei tea millal ta tööl läheb. Võib olla homme hommikul keegi helistab ja ajab meid ülesse.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Lihtsalt üks jutt.

22.04.2016