17.01.2014

Jällekord on väljas udu, oh kuidas ma ootan ilusaid ilmasid. Marlenil ei olnud hommikul kuhugile kiiret, tema istus diivanil ja unistas, ma ei tea millest. Tuletasin talle korduvalt meelde, et oleks aega sööma hakata. Vastuseks sain, et ma mõlten mida ma süüa taha ja läks lõpuks kööki. Nagu ikka saime õigeks ajaks oma toimetused tehtud ja jõudsime õigeks ajaks kooli. Juba teist päev jooksis kooli juures ringi suuremat kasvu sõbralik koer. Lapsevanemad püüdsid koera ära ajada, aga see ei õnnestunud. Lõpuks tehti kõik väravad lahti ja kuidagi moodi meelitades saadi koer välja. Kedagi koer ei hammustanud ja selles suhtes tundus ohutu olema. Paraku tahtis ta laste peale hüpata ja pealegi ei sobi koer kooli. Kusjuures koera omanikku ei paistnud kuskil olevat ja mulle ei meenu, et ma oleks seda koera enne näinud. Koju tagasi tulles võtsin käsile põhjalikuma koristuspäeva, kuna meil tulevad jälle pühad. Ja seega on lapsed kolm päeva kodus. Tulemas on meie küla päev, mis on seotud ajalooliste sündmustega, aga selle kohta kirjutan mõni teine päev. Kooli tagasi minnes oli päike välja tulnud ja meeleldi olekski õue jäänud. Olime lastega mängukal, kui oli sõbranna ka oma lapsega. Me ei olnudki juba mitu päeva suhelnud, kuna nemad lähevad kehva ilmaga kiirelt koju. Peale laste kooli tagasi viimist helistas Peeter ja ma sain lõpuks teada, mis eile toimus. Politsei pidas ta kinni ja hakkas pabereid vaatama ja vaatasid ka sõiduajad üle. Lisaks sellele helistasid nad firmasse, kus Peeter laadimas käib ja küsisid, mis kell ta esmaspäeval laadis. Kuna päevane sõidu-ja tööaeg on paikapandud, siis laadimistega tehakse “natukene sohki”. Ma ei saa öelda, mida ja kuidas, aga tänu sellele on võimalik jõuda ühest kohast teise. Ja politsei avastas, et Peeter on pätusega tegelenud ja tegi selle eest trahvi. Hiljem ilmnes, et peale Peetri said kaks juhti veel sama asja eest trahvi. Peetril õnnestus pääseda kõige väiksema summaga nii, et tööandjal oli eile halb päev. Lapsed tulid koolis ja jäime mängukale, kuna tuleb nautida igahetke, kui päike paistab. Lisaks meile oli päris palju lapsi mängukal. Hiljem läks Marlen trenni ja meie Gregoriga mängukale tagasi. Gregor tahtis käia veel jõeääres ja nii me lõpuks sinna jalutasime. Pärast läksime Marlenile trenni järgi ja vaatasime, kuidas nad rõngastega keerutasid ja palli mängisid. Homme pakutakse kohalikele spordimajas hommiku- ja lõunasööki ja seega oli täna saali pandud lauad ja toolid valmis. Seina ääres olid kastid jookidega ja puhurid olid sees, et ruum soojaks saada. Koju jõudes jäime ootama, millal Peeter koju tuleb. Lapsed ei hakanud isegi enne isa tulekut sööma, vaid ootasid. Lõpuks jõudis Peeter koju ja lapsed said üksteise võidu rääkima hakata. Mina panin niikaua söögi lauale ja ootasin omakorda, kuni rääkida saab. Peeter ütles, et uut koormat täna talle peale ei pandud ja ülemus oli öelnud, et ta helistab ja annab teda, millal ja kuhu minek. Pärast istusid lapsed isaga teleka ette ja vaatasid filmi. Magama ei tahtnud lastest kumbki minna, kuni kell oli palju ja ma lihtsalt saatsin nad magama.