12.01.2014

Nojah nagu ikka oli Gregor see, kes pidi liiga vara ärkama ja minu ka äratama. Tõusime ülesse, lapsed hakkasid mängima ja mina läksin kööki süüa tegema. Tegin lõunaks supi valmis ja lisaks Peetrile ühtteist kaasa panemiseks. Ja peale seda kõike tuli veel hommikusöök ka teha. Seejärel läksime turule, sest kõik puu-jajuurviljad olid nagu ikka ostas. Pole vahet mitu kilo mandariine või tomateid me ostame, reedeks on nad hiljemalt otsas. Parklas oli nagu ikka segaste kokkutulek. Meie ees olevad autod said parkimiskoha ja meie jäime ühe auto juurde seisma, kus panid kotte autosse. Lõpuks autojuht näitas käega, et tema ei lähe kuhugile ja seda ka peale seda, kui asjad olid autos. Meie taga anti korduvalt signaali, aga kuna vabu kohti ei olnud, siis me ei kiirustanud edasi ja teisi mööda ei lasknud. Lõpuks sõitsime natukene edasi ja nägime, et üks auto läheb ära. Peeter lasi tal välja sõita ja hakkas sinna tagurdama, meie tagumised tuututasid jälle. Meie parkisime auto ära ja läksime välja jalutama. Auto juurde tagasi jõudes oli meil käed kotte puu-ja juurviljadega täis ja loodetavasti jagub neid järgmise laupäevani. Kuigi jah ma kahtlen selles. Vahpeal sai Peeter telefonikõne, mis võttis sõnatuks. Ülemus oli helistanud “kõige targemale” ja öelnud, mida ja millal Peeter peab tegema. Kõige targem selle asemel esitas hoopis Peetrile küsimusi, kuhu ta peab minema jne. Lisaks ütles ta veel, et ta ei saanud aru, mida talle räägiti. Alguses tundus see naljakas, aga tegelikult oli asi naljast kaugel. Lisaks oli ülemusel telefon väljas ja Peeter ei saanud teada, mida ja millal ta tegema peab. Peeter saatis ülemusele sõnumi ja mitu head tundi hiljem helistas ülemus tagasi. Peeter läks baasi, sai teise auto ja läheb samasse kohta, kus on viimased paar korda käinud. Marlen hakkas oma kodutööd tegema ja selle kohta võiks öelda õudus kuubi-ruudus. Kõigepealt tuli temaga arutleda teemal “miks tema peab tegema koduseid ülesandeid”. Peeter seletas ja mina püütsin, kasu ei mingit. Marlen jonnis ja Gregorile tegi see nalja. Aega läks ja asja sai, Marlen hakkas kirjutama ja sai sellega enam vähem hakkama. Õhtune teleka vaatamine jäi ära, kuna marlen ja Gregor ei osanud käitud st nad kaklesid. Ma hoiatasin neid mitu korda ja nad lubasid enam mitte teha. Seda muidugi kuni järgmise korrani. Selleks, et nad saaksid aru, et ma ei hoiata neid niisama tuligi vastuvõtta karm otsus, ei multikatele. Nad olid küll pettunud ja pahased, aga mis teha ise olid süüdi. Üldse ütlesin neile, kui nad kaklemist ei lõpeta, siis jäävad terveks järgmiseks nädalaks ilma telekata. Kas neil see ka homme meeles on seda ma ei tea veel.