11.01.2014

Ma lootsin, et Gregor magab hommikul kaua, aga tema nii ei arvanud. Niisiis tõusin minagi ülesse ja nagu ikka tuli hakata hommikusööki tegema. Peale seda hakkasid lapsed mängima ja meie mõtlesime, mida tegema hakkame. Jõudsime järeldusele, et meil on vaja minna toidupoodi ja peale seda peaks minema Andorrasse tankima. Pealegi pole me ammu Andorras käinud ja peaks minema vaatama sealsed soodukad üle. Niisiis käisime kõigepealt toidupoes ära ja peale seda asusime kõrval riigi poole teele. Sõit läks kiiresti ja loodus-mäed pakkusid jätkuvalt silmailu. Lisaks vaatasime lumiseid mäetippe ja lapsed arvasid, et peaks kelgutma minema. Võib- olla ühele päeval me lähemegi seda tegema, aga hetkel kindlasti mitte. Piiri peal järjekorda ei olnud ja seega sõitsime sealt lihtsalt üle. Linnas leidsime parkla ja panime auto ära ja läksime linna peale jalutama. Linnas oli palju rahvast ja igas poes käis rabamine. Mis puutub hindadesse, siis mulle tundub, et enne soodukaid on asjadele kõvasti hinda juurde pandud. Sellega seoses tuli mul meelde, kuidas me kunagi ammu tegime vannitoas remonti. Käisime poes keraamilisiplaate vaatamas, aga hind oli natukene kõrge. Kohe pidi tulema soodukas ja me jäime seda ootama, et siis parema hinnaga osta. Läksime siis sooduka ajal poodi ja oh seda imet ei olnudki odavam. Vaid ruutmeetri hind oli hoopis kõrgem, kui oli enne ja peale sooduka lõppu lasti hind jälle alla tagasi. Mulle tundus, et Andorra poodides on tehtud täpselt samamoodi. Mõne vajaliku asja siiski saime ja ei pidanud tühjade kätega tagasi tulema. Suurim kordaminek oli see, et autol on paak täis mõneks ajaks. Piiri peal keegi meid keegi kinni ei pidanud ja nii me pilkases pimeduses kodupoole sõitma hakkasime. Pimedas on kõik kohad teistsugused ja nii me arvasime korduvalt, et me oleme vale tee peal, kuigi viidad näitasid, et ei ole. Igatahes jõudsime me lõpuks koju ja peale sööki läksid lapsed magama.