02.01.2014

Lapsed ärkasid ja arvasid, et nemad hakkavad multikaid vaatama. Marlen arvas, et ta on preemie multikate näol välja teeninud. Meil üks päev oli jutt, et telekat saab vaadata, kui nad on hästi käitunud, toa korda teinud, lugenud- kirjutanud. Ütlesin Marlenile, et nüüd hakkab meil kehtima uus kord. Telekat näeb ta ajaliselt sama kaua, kui on päevas lugenud-kirjutanud. Kui ta seda ei tee, siis jääb ka telekas ära. Minu jutu peale tahtsid lapsed süüa saada ja hakkasid mängima. Hommikusöögi tellimuseks olid pannkoogid, nagu ikka. Peale sööki koristasin ja pesin pesu. Õue minnes ilmnes, et väljas on soe ja minu hakkas igatahes talvejopega palav. Paraku olin ma laisk ja ei viitsinud tuppa riideid vahetama minna. Lõunajal sõime viimase prae ära ja õhtuks mõtlesin, et teen ühepajatoitu. Ja seda ma tegingi ja lastele meeldis, ainult lihast ei olnud nad eriti huvitatud. Lõpuks jõudis Marlen lugemise ja kirjutamiseni ja sai sellega nö teleka aega preemikas. Marlen kirjutas raamatust lauseid umber ja hakkas ette lugema. Ja, siis ilmnes, et ta ei saa ise oma tähtedest aru, kas tal see jägmiseks kirjutamise korraks ka meeles on seda ma ei tea veel. Pärast toa korda tegemist said lapsed multikaid vaadata ja juba oligi aeg neil magama minna. Meil on aastate jooksul traditsiooniks saanud aasta lõpus telecast vaadata igahaljast saadet “Õhtusöök ühele”. Kuna eelmise aasta lõpus jäi meil see vahele, siis vaatasin seda täna arvutist. Peab tõdema, et see on jätkuvat väga hästi tehtud ja sealsed naljad ajavad naerma. Miks muidu seda saadet aastast aastasse erinevates riikides näidatakse.