24.12.2013

Ja ongi jälle jõulud käes. Hommiku ärkasin esimesena ülesse ja mõtlesin, mida kõike ma tegema pean hakkama. Lapsed tõusid ülesse ja hakkasid mängima ja mina seadsin sammud kööki. Panin kapsad potti hauduma, salati jaoks kartulid-porgandid keema, lihad ahju ja hakkasin salatit hakkima. Vahepeal jõudsin lastele selgeks teha, et nad peavad sööma hakkama ja nad võtsid jogurtit. Lisaks tuli taaskord koristada, mis on selline igapäevane tegevus. Lõpuks said toidu valmis ja ma leidsin aega üle mitme tunni korraks istuda. Marlen hakkas oma klassikaaslastele jõulukaarte kirjutama, millega ta alustas juba mitu päeva tagasi. Aega läks ja asja sai, kaardid said kirjutatud ja nüüd tuli minna neid laiali jagama. Paraku ei tea me kõikide elukohta ja läksime viima nendele, kelle elukohta teame. Uksest välja astudes ilmnes, et õues sajab vihma ja ma tegin ettepaneku minna hiljem. Marlen nõudis, et me peame minema kohe ja ei teinud vihmast välja. Järgi jäid need kaardid, kellede elukohta me ei teadnud. Tuppa tagasi tulles olid joped märjad ja tuli riideid kuivatama hakata. Peale selle said piparkoogid otsa ja tuli uues tegema hakata. Peeter on jätkuvalt konnas ja koju jõuab hilja õhtul, seega perekondlik õhtusöök jääb ära. Küpsetasime piparkooke ja seekord tulid nad veel paremad. Lapsed muudkui sõid ja sõid ja mulle tundus, et selleks ajaks, kui viimane plaaditäis kaussi saab on kõik otsas. Pikapeal sai isu täis ja midagi jäi isegi järgi. Lapsed vaatasid multikaid ja küsisid, millal eestis lapsed kinke saavad. Ütlesin, et täna ja selle peale ütles Marlen, et jõuluvana peaks neile ja täna kinke tooma. Ma ei osanud selle peale muud vastata, kui elame ja näeme. Peeter helistas ja me läksime talle baasi järgi. Mina arvasin, et Peeter on ainukene, kes töölt tuleb. Kohale jõudes ilmnes, et üks juht oli hetk enne koju läinud ja üks jäi peale meid veel baasi. Peeter jõudis seega koju kella kümneks õhtul ja siis saime me lõpuks õhtust sööma hakata. Kuigi jah minul oli selleks ajaks ammu isu läinud, pool päev süüa tehes ja nii hilja ei ole mul enam isu. Õnneks olid teised näljased ja hakkasid sööma ja lapsed jõudsid kõik ära rääkida, mis nad vahepeal teigid. Kell oli palju ja lapsed läksid magama ja jõuluvana ei käinud, kuid neil läks see meelest ära või nad lihtsalt ei rääkinud sellest. Nii see esimene jõululaupäev siin mööda läkski.