15.12.2013

Kell oli pool üks läbi, kui jälle teele asusime. Peeter läheb sama ämbri ja poltidega, millega ta eelmine kord käis. Baasis tuli veel paagid täis panna ja seejärel sai Peeter teele asuda. Mina tulin koju ja läksin magama ja peagi ärkasin, kuna Marlen hakkas köhima. Seega täiesti tavaline öö, millal see köhimine ükskord ometi lõppeb. Hommikul nagu ikka ei tahtnud ma voodist välja tulla, aga õnneks on homme esmaspäev ja peale laste kooli viimist tulen ma koju magama. Nii, et mul on homseks juba suured plaanid tehtud. Nagu ikka hommikusöök ja nagu pühapäeval tavaks on saanud, siis tuli turule minna. Nagu ikka ostsime värkseid puu-ja juurvilju, kuna midagi muud ei olnud vaja. Peale seda mõtlesin, et lähme vaatame, mis linnas jõuluturul huvitavat on ja kuidas siin jõuluturg välja näeb. Kohale jõudes ilmnes, et enne oleks võinud kella vaadata ja alles, siis kuhugile minna. Jõudsime kohale, kui siesta aeg oli ja seega oli suurem osa kohti kinni. Lastel ei olnud sellest sooja ega külm, vaid niisama linnas jalutada oli ka tore. Jalutasime mööda tänavaid, kui üks hetk jäi mulle silma, et kõik kohad on musti mehi täis. Mulle jäi selline mulje nagu me oleks nö mustade linnaossa sattunud. Ma ei olnud siin enne sellisesse kohta sattunud ja ega ma sinna väga tagasi ei kipu. Pealegi tahtsid lapsed mängukale minna ja seda me otsima hakkasimegi, kuni sobiva leidsime. Lastel oli lõbu laialt minul hakkas pikapeale jahe ja kell oli ka palju ja seega tulime koju. Õhtul, kui ma pesema läksin ütlesin lastele, et nad laua peal olevat küünalt ei puuduks ja nad lubasid mitte puutuda. Ettenägelikult puhusin küüna ära, et vältida probleeme. Enne, kui jõudsin vannitoast välja tulla tulid nad mulle ukse taha kaebama, et küünal on katki. Nad süüdistasid vastastikku teineteist katki tegemises, mis on suhteliselt tavaline nende puhul. Välja tulles nägin, et minu küüneviil on küünlarasvaga koos ja küünal näeb pealt välja nagu üles küntud uudismaa. Lisaks oli keegi püüdnud küünlatahti välja tõmmata. Ja kõige lõpuks avastasin, et minu telefoniekraan on küünlavahaga koos. Kogu selle asja juures oli kõige väiksem mure see, et laua peale oli küünlatahiga joonistatud. Küll meil on toredad lapsed mõtlesin. Igatahes ütlesin neile selle peale, et päkapiku sokid võivad nad kappi ära panna, kuna päkapikkudel nende juurde asja ei ole. Kusjuures see küünal on meil juba nädalaid laua peal olnud ja siiani ei ole keegi seda puutunud. Pesin lapsed puhtaks ja peagi oligi neil aeg magama minna. Terve tänase päeva (vahepeal on meelest läinud) on Marlen soolakotiga ringi käinud ja hinganud. Õhtuks oli tulmuse järgmine, päeval köhis ta mõned korrad ja on tunda, et sool aitab. Magama mines oli ka vaikus ja ei mingit köha, kuid mõne ajapärast Marlen hakkas köhima, mis läks suhteliselt kiiresti üle. Selleks ajaks, kui mina voodisse läksin tuli Marleni esimene pikem köhahoog ja sellest ülesaamine võttis natukene aega. Peeter on kuskil konna avarustes ja hakkas peale pausi Pariisi poole sõitma ja varahommikuks on ta kohal ja saab koorma mahaanda. Pärast seda tuleb Peetril paus koos magamisega ja selle aja jooksul peaks ta teada saama, kus kohast koorem peale tuleb. Õhtul aknast välja vaadates nägin, et mõned päevad kadunud olnud udu on jälle tagasi tulnud.