14.12.2013

Kella üheks öösel läksin Peetrile järgi ja peagi jõudsime koos koju tagasi. Lapsed õnneks magasid ja ei märganud minu ära käimist. Tegin Peetrile söögi soojaks ja enne, kui arusaime oli kell juba kolm saanud. Viimane aeg oli magama minna enne, kui lapsed ülesse ärkavad. Marlen hakkas jälle köhima ja seega ma ei saanud magada, kuniks köha hoog üle läks. Gregor ärkas nagu ikka liiga vara ja saatsin ta voodisse tagasi. Lõpuks oli mõlemal lapsel uni läinud, ag akuna ma tahtsin ise magada, siis lubasin neil multikaid vaadata. Ärkasin ülesse ja vaatasin kella ja tõdesin, et viimane aeg ülesse tõusta ja süüa tegema hakata. Ma ei hakanud isegi küsima, mida lapsed tahavad, vaid tegin pannkooke. Peale hommikusööki (või siis hoopis varajast lõunat) helistas Peetrile logistik. Peeter peab kell üks öösel hakkama Hollandisse sõitma, et esmaspäeva vara hommikul mahaanda. Peeter võttis info teadmiseks ja hakkas, siis mõtlema ja ilmnes, et ta ei jõua mitte kuidagi õigeks ajaks kohale. Helistas ta logistikule tagasi, aga see ei võtnud telefoni ja tagasi ka ei helistanud. Kuna meil oli vaja poodi nagu nii minna, siis käisime enne baasist läbi. Seal sai Peeter kokku ülemusega, kes küsis kuhu ta läheb ja millal laadima peab. Peeter ütles, millal ja kus ja ülemus hakkas suure häälega naerma, et see ei ole ju võimalik. Kuna logistik Peetri kõnedele ei vastanud, siis helistas ülemus oma telefoniga ja Peeter sai temaga rääkida. Hollandisse saadetakse teine juht, kes erinevaid reegleid rikkudes jõuab õigeks ajaks kohale. Peeter saadetakse hoopis Pariisi ja välja peab ta sõitma ikka kell üks öösel. Lisaks sai Peeter täna tööjuurest endale uue telefonikaardi ja telefoni. Seejärel käisime toidupoes, kus nagu ikka oli palju rahvast. Mida lähemale pühad tulevad, seda rohkem on poes rahvast ja uskumatu, kui palju inimesed ostavad. Kärud on kaupa kuhjaga täis ja jääb selline mulje, nagu poed on viimast päeva lahti. Meie selliste kuhjadega ostlemas ei käi, kuna järgmine nädal saab jälle poodi minna. Varsti tulime kojuu tagasi, et süüa hilist lõunat ja peale seda ei teinud me midagi. Peeter teatas üks hetk, et tal tuli uni ja ta kasutab juhust ja läheb magama. Mina jäin lastega ülesse ja hoolitsesin selle eest, et nad oleksid vaikselt. Mingi aeg vaatasid nad multikaid ja mängisid arvutimängu, kuni oli aeg õhtust süüa. Marlen sai taldriku kiirelt tühjaks, aga Gregor keeldus söömast. Lõpuks, kui ma võtsin Gregori päkapikusoki ära, siis hakkas ta sööma. Marlenil on jätkuvalt köha ja seda on vaja kuidagi ravida. Lugesin üks päev meresoolaga köha ravimise kohta ja otsustasin seda proovida. Kirjas oli, et sool tuleks peeneks jahvatada (mina seda ei teinud), taldrikuga mikrouuni panna mõneks minutiks. Seejärel jahtutada ja kotti panna, kott sulgeda. Ja, kui tunned, et köha hoog tuleb, siis kott lahti teha ja sisse-välja hingata. Marlen käis kott toas ringii ja vahepeal hinges. Kas ja, kui kiiresti sellest abi on näitab aeg. Magama minnes hakkas Marlen köhima ja nagu ikka ei tahtnud see kuidagi üle minna. Mina tegin endale tassikese teed ja jäin ootama, millal pean Peetri ülesse ajama. Peetrit ei olnudki vaja äratama minna, kuna ta ärkas ise Marleni köhimise peale, kuigi tal oli veel võimalus magada. Tegin Peetrile söögi soojaks ja ootasime, kuni tuleb hakata baasi pole minema.