01.12.2013

Öö möödus Gregori köhimise saatel ja midagi teha ei olnud. Kuna ta köhis, ise ei maganud korralikult ja mina ei saanud ka magada. Lootsin, et hommikul magab ta selle võrra kauem, aga kus saa sellega. Ärkasime ülesse ja tegime perekondliku pühapäevase hommikusöögi ja läksime turule. Eile poes käies ei saanud me puu-ja juurvilju. Turule jõudes ilmnes, et seal on täna palju rahvast, aga meil õnnestus suhteliselt kiiresti parkimiskoht leida. Ostsime puu-ja juurviljad ära ja tulime koju tagasi. Meil oli juba eile plaanis minna Andorrasse, kuna Peeter tuli alles eile, siis jäi see plaan teostamata. Seega otsustasime täna minna ja Andorra poole me teele asusimegi. Mineku pemisteks põhjusteks oli auto tankimine ja lastele kinkide vaatamine. Üle piiri sõites vaatasime, et riigist väjuva tee peal on ummik, mis oli mitu kilomeetrit pikk. Ainuke mõte oli see, et loodetavasti meie lahkumise ajaks on järjekord kadunud. Kuna autol oli paak tühi, siis käisime kõigepealt tankimas ja seejärel läksime linna. Linnas parkisime auto ära ja läksime jalutama ja poodidesse minna kinke otsima. Iseenesest oli pettumus suur, kui ilmnes, et meil on suurem valik mänguasju müügil. Lapsed vaatasid ise ka mänguasju ja nad ei leidnud sealt midagi huvi pakkuvat. Mõtlesime, et käime veel enne piiri olevast poest läbi ja lähme koju. Kõigepealt tuli auto ülesse leida ja alguses läksime valesse tänavasse, aga peagi jõudsime õigesse parklasse. Saime natukene maad sõita, kui sattusime ummikusse, selge piir on ikka veel umbes. Kuidagi kulgedes jõudsime poeni ja õnnestus isegi parkimiskoht leida. Õhtu oli käes ja piiri järjkord muutis meid natukene murelikuks ja seega hakkasime koju sõitma. Peetril õnnestus saada ritta, mis liikus suhteliselt kiiresti ja peagi hakkas piiripunkt paistma. Meile tuli meelde, et viimati sai piirijärjekorras seistud ca 10 aastat tagasi ja tänapäeval on see Euroopa Liidus suhteliselt ebatavaline. Meie kiiretsi mineva rea rõõm sai järsku läbi ja me pidi kõrval ritta minema, mis isegi õnnestus. Hispaania poolele jõudes vehkis piirivalvur meile käega ja käskis meil parklasse keerata. Me mõlemad olime Peetriga juba enne kindlad, et meie õmmatakse täna kõrvale ja otsitakse auto läbi. Peeter parkis auto ja mina, kui kannatamatu inimene läksin autost välja piirivalvuri juurde asja uurima. Minuga hakati hispaania keeles rääkima ja ma tegin selgeks, et ma ei saa mitte midagi aru. Selle peale neile meenus, et nad oskavad inglise keelt. Paluti auto tagant lahti teha ja küsiti kas suitsu ja alkoholi on, kusjuures suitsu küsiti kaks korda. Mina ütlesin, et suitsu pole kuna me ei suitseta, aga alkoholi on. Meil oli taga poekott, kuhu sisse vaadati , aga kõrval olevasse spordikotti ei vaadanud keegi. Kott vaadati üle, lubati luuk sulgeda ja edasi sõita. Seega tervet auto ei hakatud läbi otsima ja kohati oli see suur pettumus, kuna me tahaks näha kuidas nad seda teevad. Ülejäänud tee läks juba kiiresti, kuna kõigil oli kiire ja keegi ei uimerdanud tee peal. Lisaks õnnestus Gregorile Andorrast osta köharohi ja loodetavasti see aitab. Kodus tuli kiirelt süüa, pesemas käia jam agama minna, kuna homme on koolipäev.