30.10.2013

Kuigi me läksime eile vara magama, siis oli täna hommikul esimene hommik see nädal, kus me ärkasime kella peale. Aega jäi meil seega piisavalt ja peagi sain lapsed kooli viia. Enne veel vaatasin termomeetrit, et palju õues sooja on. Esimese vaatamise järel arvasin ma, et ma olen puhta pimedaks jäänud, et ei näe enam korralikult numbreid, kuna nägi 7,1 kraadi. Ei ole ju normaalne, et meil on nii külm hommikul ja olin kindel, et üks peab olema ees. Vaatasin uuesti ja ilmnes, et minu nägemisega on kõik korras. Nojah, mis siis ikka joped peale ja kooli. Õues päikse käes oli mõnusalt soe ja ei oleks arvanudki, et külm on. Täna võtsime kätte ja koristasime lastetoas mänguasjade kaste, mida on jub liiga palju. Huvitaval kombel õnnestus meil väike kott prahti saada, kui tavaliselt saame suure koti. Seejärel tuli lastele kooli järgi minna ja nendega mängukal olla. Koju tulles süüa ja sellele järgnes jälle mänguaeg, kuna homme kooli ei ole, siis koduseidtöid ei antud. Koolile on antud 3 lisa puhkusepäeva ja kooli ise otsustab, millal neid kasutatakse. Kuna reede (01.11) on siin vabapäev, siis otsustas kool teha natukene pikema nädalavahetuse. Viisime lapsed kooli tagasi ja jäime ootama, mis edasi hakkab saama. Marleni klass tuli õue ja neil olid kaelas joonistatud kastanipildid. Gregoril oli põll ees, rätik kaelas ja ette olid joonistatud vuntsid, nagu ka tema klassikaaslastel. Gregori klass ja teised väiksemad tantsid ühe tantsu ja, siis läksid nad kirikusse. Kuna Marlen ei olnud veel esinenud, siis jäime kooli ootama ja vaatama, mis seal edasi saama hakkab. Suuremad lapsed lugesid luuletusi katalaani-, hispaania- ja inglise keeles. Arvasime, et suuremad lõpetavad oma esinemise ja lähevad väiksematele järgi, aga ei läinud. Seega otsustasime, et lähme vaatame, kuhu Gregor läks. Jõudsime linnavalitsuse ette ja seal olid osad lapsed ja jäime neid vaatama. Seal loeti samu luuletusi nagu me juba koolis kuulsime ja, kuna Gregori klassi seal ei olnud läksime kiriku poole. Jõudsime peaaegu kohale, kui Gregori klass tuli meile vastu ja me keerasime otsa ringi ja läksime neil järgi. Nemad jäid linnavalitsuse juurde ja meie koos nendega, kuni nad lõpuks läksid kooli poole tagasi. Koolis kogunesid lapsed raamatukogus ja taaskord saime neid samu luuletusi kuulata. Kõige lõpuks jagati lastele väikseid pakikesi, millede sees olid kastanid. Millegipärast tekitas see kõigis vaimustust ja hakati kastaneid koorima ja sööma. Minu esimene reaktsioon oli puhta segased ja mina küll neid süüa ei kavatse. Kusjuures eile just poes käies vaatasin, et poes on suurte kottidega kastanid müügil. Igatahes kooris Peeter ühe kastanid ära ja andis Marlenile proovida, kes kirtsutas selle peale nina. Peeter proovis ise ka ja ütles, et on kartuli maitsega ja soovitas mul ka proovida. Eks ole mul proovida mingit imelikku asja, kui ta teab, et ma toidu osas väga valiv olen. Võtsin siiski väikse tükki ja ei olnudki kõige hullem, täitsa kartuli maitsega. Lõpuks me sõime päris mit kastanit ära, oleks nad veel sooja ka olnud, siis oleks kindlasti maitsvam olnud. Kuna meil oli linnast paari asja vaja, siis läksime linna poodi. Ja nagu ikka seda, mida saa otsida ei õnnestu sul leida, või kui leiad, siis ei ole ta sulle sobiv. Koju tagasi tulles lõikasime kapsad tükkideks ja panime potti hapnema, seega peagi saab hapukapsaid.