25.11.2013

Jälle on käes esmaspäev ja see saab tähendada ainult ühte, lapsed lähevad kooli. Seega tuli hommikul varem ärgata ja lastel kõhud täis sööta ja nad kooli saata. Muidugi ei saa ükski hommik alata ilma “üllatuseta” ja nii läks ka täna. Tõmbasin aknakatte eest ära ja vaatasin termomeetrit, kuigi oleks võinud parem vaatamata jätta, õues näitas -0,3. Hea, et ma suurest rõõmust pikali ei kukkunud, hommikul vara ja selline uudis. Õnneks oli päike väljas ja temperatuur hakka kiiresti tõusma. Kooli juurde jõudes oli huvitav see, et lastel olid (mitte kõigil) mütsid peas ja kindad käes. Enam ei olegi meie lapsed ainukesed, kes mütsidega käivad. Koju tagasi tulles otsustasin korralik olla ja tgeleda natukene katalaani keelega. Mingi aeg tagasi kirjutasin ma arvuti abiga endale välja erinevaid vajalikke sõnu. Nüüd võtsin sõnaraamatu kätte ja hakkasin kontrollima, kas googel on kõik sõnad õieti tõlkinud või mitte. Suurem osa oli õieti ja lisaks sain sama sõna kohta lisa sõnu juurde kirjutada. Enam keerulisemalt vist ei saa seletada. Ja nagu ma kunagi ammu kirjutasin, siis sõnaraamat on mul inglise-katalaani ja vastupidi. Ma julgen täitsa vabalt öelda, et minu inglise keel on siin oldud aja jooksul tunduvalt paremaks läinud.  Läksin lastele kooli järgi ja Gregor ütles, et tal kõht valutab, sama rääkis ka tema õpetaja. Ei tea, kas ta on midagi söönud või on milleski muus probleem, eks me saame ükshetk teada. Olime natukene aega mängukal ja, siis tulime tuppa sööma. Seejärel hakkasid lapsed mängima ja kordumööd minu käest erinevaid asju küsimas. Tuli üks ja küsis midagi, ma vastasin, hetk hiljem tegi seda teine. Lõpuks oli mul tunne, et ma lähen hulluks, kuna nad ainult käisid ja küsisid. Kooli mineku ajaks läks Gregoril kõhuvalu üle, heaseegi. Lapsed läksid tundi ja nagu esmaspäeval ikka tuli ka minul tundi minna. Tunnis kirjutasin, lugesin, rääkisin natukene ja kuulasin õpetajat. Peagi sai tund läbi ja läksin lastele kooli järgi. Gregor läks poisteklubisse ja meie Marleniga mängukale, kuna õues paistis päike. Lõpuks läks päike looja, aga ootasime ära kuni Gregori klubi sai läbi ja tulime kõik koos koju. Nagu juba tavaks on saanud, siis Gregor ei teadnud, mida ta klubis tegi. Marlen hakkas kodus kirjutama ja sai enam vähem hakkama. Seejärel hakkasid nad mänima ja iga natukese ajatagant küsima, millal filmi vaatama hakkame. Uskumatul kombel sõid nad taldrikud kiirelt tühjaks ja ei kulutanud isegi oma aega kaklemise peale. Peale kooliasjade ja mänguasjade kokkupanemist oli aega tänane osa filmiest ära vaadata. Ja nagu ikka peale seda tuli pesema ja magama minna. Peeter sai hommikul koorma mahaantud ja uue peale laetud. Selle koorma viib ta Prantsusmaale, annab maha ja saab uue koorma peale, mis läheb Valenciase. Seega koju Peeter veel ei jõua ja me ei uskunudki, et ta tuleb. Me oleme sellised uskumatud tegelased, kes loodavad ainult iseenda peale.