14.11.2013

Kell helises harjumatult vara, kell 5 hommikul, aga tuli ennast voodist välja veeretada. Peetrile oli vaja hommikusöök teha ja mõned asjad kaasa panna. Ja seejärel viisin ta tööjuurde, õues oli sooja 3 kraadi, krt tali hakkab tulema. Kusjuures kohalikud rääkisid, et talvel pidi siin olema öine temperatuur max -2 kraadi. Kas see on õige või mitte seda same peagi näha. Igatahes viisin Peetri tööle ära ja baasi hoovi peal kais pool kuus hommikul juba töö. Autod hakkasid ära sõitma, kaupa laaditi peale jne, inimesed ei oska või ei taha kodus olla. Mina sõitsin koju tagasi ja enne tuppa tulekut kuulsin, kuidas kuskil kukk kires. Jõudsin tuppa, lapsed magasid ja läksin isegi voodisse tagasi. Juba eile ütlesin Peetrile, et ma ei hakka lastele ütlemagi, et isa kodus kais. Seega vaatasin hommikul enne nende ärkamist, et poleks arusaada, et isa kodus kais. Lapsed tahavad samuti isa näha, aga me ei hakanud neid ju keset ööd sellepärast ülesse ajama, loodetavasti nad kohtuvad nädalalõpus. Viisin lapsed kooli ja ise käisin sõbrannaga jalutamas. Koju tulles panin kana ahju ja vaatasin arvutist eilse filmi osa ära ja peagi oligi aeg kooli minna. Peeter helistas ja ütles, et ta andis koorma maha ja on juba terve igaviku oodanud, et saaks paberid tagasi. Mitu juhti, kes peale teda tulid andsid maha ja said paberid tagasi, Peetril kästi oodata. No ja Peeter selestas mulle, kuidas talle ei anta pabereid tagasi. Läksid mõned üksikud minutid mööda, kui Peeter sai paberid kätte. Hispaanalased hakkavad kartma, kui keegi räägib võõraskeeles telefoniga, et äkki kaevatakse nende peale. Ja tänu sellele suudavad nad vahel ka kiirelt ennast liigutada. Järgmisena saatis Peeter logistikule sõnumi, et koorem maas ja, mis edasi saab. Ette ruttavalt võin öelda, et järgmise 5 tunni jooksul ei suvatsenud keegi vastata. Peeter helistas korduvalt ja saatis sõnumeid ja mitte keegi ei suvatse isegi vastama, et oota läheb aega. Lõpuks anti aadress, kuhu tuleb laadima minna ja öeldi veel lisaks, et hommikul tuleb perpis mahaanda. Seega tänu logistikute suutmatusele tööd teha tuleb Peetril jälle kord öösel sõita. Meie lastega käisime nagu ikka lõuna ajal mängukalt läbi ja tulime tuppa sööma. Mõtlesin juba neile järgi minnes, et peale laste kooli tagasiviimist heidan ma magama. Ja nii ma ka tegin, uskumatul kombel magasin nii kaua, kui kell hakkas mängima. Sokolaadisaiad kaasa ja lastele kooli järgi. Gregori klassiakna peale olid pandud tibudest joonistatud pildid, mida kõik käisid vaatamas. Gregor oli lisaks joonistanud iseenda ja õpetaja (tal on lihtsalt tore õpetaja). Seejärel läksime mängukale ja pärast käisime veel linna peal jalutamas. Kuid peale päikeseloojangut läks jahedaks ja mina tahtsin tuppa tulla. Tegime õhtuks (osa panime külmkappi) pelmeene, polnudki ammu teinud. Nii see järjekordne õhtu läbi saigi ja lapsed läksid magama. Tundub, et Marlenil hakkab lõpuks köha ka üle minema, kuna täna õhtul ta köhis suhteliselt vähe. Peeter sai koorma peale ja hakkas taaskord perpi poole sõitma, ta on see nädal antud otsa juba sõitnud. Peeter annab hommikul koorma maha ja peale seda saab perpis puhata ja kuna ta peab pikema puhkuse tegema, siis loodetavasti on ta õhtuks kodus. Ah jah lapsed tahtsid saad paberit, et teha table, kuhu saab halva käitumise korral risti teha. Neil pidid koolis sellised paberid olema, Marleni sõbrannal pidi seal palju riste olema. Igatahes saab sinna hakata nüüd riste tegema, õhtul me ei teinud ühtegi, kuna nad tegid paberid enne magama minekut valmis. Paberid panime külmkapi peale ja Marlen pani sinna juurde hariliku pliiatsi valmis. Ja lisas juurde, et harilikuga hea teha saab ära kustutada, ma ei tulnud ise selle pealegi. Laitsin hariliku idee maha ja ütlesin, et kriipse teeme ainult pastakaga. Nüüd peame veel välja mõtlema, mis saab kui riste palju tuleb. Peeter pakkus välja, et viie risti korral jääb magustoit saamata. Loodetavasti antud tabel motiveerib neid endid ja nad hakkavad paremini käituma. Kusjuures ma praegu mõtlesin,et huvitav kas peaks olema ka preemia, kui mingi x ajajooksul ei tule riste. Kuna ma olen jätkuvalt õel, siis lastele ma seda ei ütle.  Täna hommikul ma motiveerisin neid, tegin neile piimasuppi, mis on nende lemmik. Gregor teatas kohe, et tema seda süüa ei taha, Marlen oli nõus sööma hakkama. Selle peale viisin lauale sokolaadi ja ütlesin, et see on neile magustoiduks. Gregor tahtis sokolaadi, aga suppi mitte, Marlen hakkas sööma. Pakkusin välja idee, et kui Marlen sööb ära ja Gregor jätab järgi, siis saab Marlen mõlema sokolaadi ära süüa. Gregor torises veel mõnda aega ja taibates, et äkki ta jääbki ilma sõi oma taldriku kiirelt tühjaks. Seega vahel peab lapsi lihtsalt ära ostma, et nad saaks söönud.