12.11.2013

Hommikul ärkasin selle peale, et auto alarmipult kisas toas ja auto maja ees. Alarmipult on meil selline, mis teatud raadiuses annab märku, kui auto alarm hakkab tööle. Kui mõni auto sõidab mööda, mille heli meie autole ei meeldi, siis auto alarm vilgutab tulesid ja lisandub heli ja puldile tuleb teade. Peeter on mõnedki korrad nt poes olles auto juurde jooksnud, kuna pult hakkab karjuma. Ühesõnaga meil on selline lärmakas pult. Püüdsin uuesti magama jääda, aga Marlen hakkas köhima ja köhis ja köhis. Lõpuks sai köhahoog läbi ja mul ei tulnud enam lihtsalt und, vahetult enne kella jäin magama. Ja ärgates tuli nagu ikka mitme asjaga korraga tegelema hakata. Lisaks teatas Gregor, et tema tahab magada, aga oli nõus ärkama, kui ma ta sülle võtan ja diivani peale viin. Eriti mugav mees. Kuna täna on koolis pildistamine, siis tuli kokkuleppele lastega jõuda, mis nad selga panevad. Marleniga tuli natukene aega riide teemat arutada, aga lõpuks jõudsime kokkuleppele. Gregor õnneks täna valiv ei olnud ja ma andsin talle ise sobivad riided. Viisin lapsed kooli ära ja alles siis taipasin, et ma oleks pidanud Marlenile ütlema, et enne pildi tegemist peaks ta pea ära kammima. Marlen kipub vahel pea kammimist ära unustama, aga loodetavasti õpetaja tuletab talle meelde. Mina tulin koju tagasi ja mõtlesin, et ei tee midagi vaid olen taaskord laisk. Ja läksin voodisse, mingi hetk jäin isegi magama. Ärgates oli aeg lastele kooli järgi minna ja uurida kuidas neil pildistamine läks. Küsisin Marlenilt kas ta pea kammis ära, Marlen mõtles hetke ja ütles ja, aga see ja kolas kuidagi kahtlaselt. Mulle jäi mulje, et ta vist unustas pea kammida, aga ma saan selle teada, kui pilt käes on. Koju tulles tegin lastele kartuliputru ja kalapukli söögiks ja taldrikud said kiirelt tühjaks. Loomulikult kasutasin lapsed aega otstarbekalt ära, st, et leidsid aega kaklemiseks. Jätsin nad korraks tuppa ja läksin prügi välja viima, kui nägin juba kaugelt, et tulevad kolm inimest ja nad ei ole kindlasti meie külast. Jõudsin prügikastini ja üks neist tuli ja tõstis prügikasti kaane ülesse, tänasin teada, viskas oma asjad ära ja hakkasin koju tagasi tulema. Hetk hiljem hüüdis ta mulle järgi ja tahtis rääkida, ta küsis kas ma olen rumeenlane. Saades teada, et ei tundsin mina huvi, et milles asi. Tuli välja, et nad jagasid mingisuguseid infovoldikuid rumeenlastele. Enne, kui jõudsin lapsed kooli viia helistas Peeter. Ta jõudis täna varahommikul kliendi juurde ja sai koorma mahaantud, edasi otsis ta koha kus sai 9 h seisma jääda. Tööjuurest saadeti talle järgmise koha aadress, kuhu ta peab laadima minema. Vahepeal viisin lapsed kooli ja saatsin nad tundi. Kuna õues oli ilus, soe ja päikseline ilm, siis jäin välja telefoniga rääkima ja jalutama. Küll on hea, et telefonid on olemas ja omavahel saab riigisiseselt tasuta rääkida. Ma ei ole vaadanud, aga me oleme viimase nädala jooksul päris palju tuned telefoniteel suhelnud. Lõpuks sai Peetril puhkeaeg läbi ja ta hakkas sõitma ja mina läksin tuppa. Pidin enne kooli tagasi minekut lastele sokolaadisaiad valmis tegema. Kooli juurde tagasi mines vaatasin, et lapsevanemad seisavad kõik aiaääres ja vaatavad midagi. Läksin minagi lähemale ja nägin, et tehakse kõigist lastest pilt. Õppeaasta alguses said lapsed koolist päeviku ja seal peal on kõik lapsed (meie omasid ei ole, kuna pilt on sügisel tehtud). Lapsed olid klasside järgi ritta pandud ja fotograaf tegi ülevalt klassist akna pealt pilti. Seega järgmise aasta päeviku peal on meie lapsed ka olemas. Peale seda sai koolipäev otsa ja nagu ikka tuli minna mängukale. Kuna me läheme täna poodi, siis Marlen ja Gregor käisid pidevalt küsimas, et millal me juba lähme ja pood pannakse kinni. Mina tahtsin, aga et nad saaksid teistega mängida ja ei tahtnud enne kuhugile minna. Vahepeal jõudis Peeter helistada ja öelda, et koorem pannakse peale ja sõit pariisi poole algab. Ei midagi rõõmustavat, aga nädalalõpuks peab ta koju jõudma 45 h tundi tegema. Peagi läks päike looja ja lapsed hakkasid kodudesse minema ja meie saime poodi minna. Gregor ütles mulle autos mitu kord, et ma pean puuvilju ostma, et ma ära ei unustaks. Saime puuviljad ja kõik mud asjad ostetud ja lisaks käisime kingapoes. Nagu ka eelmine kord oli tänagi mitu paari minu numbrit saapaid soodushinnaga. Mul juba heameel, et vaevalt ma täna ilma saabasteta poest lahkun. Proovisin järjest jalga ja midagi hpositiivset ma ei leidnud. Ühe jala saabas on kõigil paaridel välja venitatud ja kohe kuidagi ei istu jalas. Ja vaatamata heale hinnale ma ostma ei hakka, pole mul neid saapaid tegelikult nii väga vaja. Koju jõudes helistas Peeter ja ütles, et tal vaja veel ühest kohast peale võtta ja, siis saab hakata sõitma. Kõige lõpuks teatas ta, et koorem läheb hoopis perpi. Vahelduse mõttes ju täitsa tore uudis, et Peeter ei peagi kaugele sõitma. Seega jõuab Peeter homme päeval perpi, annab seal koorma maha ja peale seda peaks ta hispaaniasse tagasi tulema. Ja autoga servisesse minema ja, mis siis edasi saab me veel ei tea.