09.11.2013

Gregor ärkas nagu ikka liiga vara ülesse, aga saatsin ta voodisse tagasi, aga sellest ei olnud kauaks kasu. Peagi olid nad mõlemad üleval ja päev hakkas pihta. Ei peagi vist mainima, et täna on laupäev ja seega kooli ei ole ja lapsed jäävad terveks päevaks koju. Kuidas me selle päevaga hakkama same eks seda näitab aeg. Hommikupoole olime toas mina pesin pesu ja koristasin köögiskappe. Lapsed samal ajal mängisid ja oh seda imet taaskord nad ei kakelnud. Lõpuks tegin neile selgeks, et aitb toas olemisest ja lähem õue jalutama. Käisime jõeääres ja mängukal ja nagu arvati oli mitte ühtegi last õues ei olnud. Kuigi õues oli ilus ilm, päike paistis, kohati puhus tuul. Pikapeale hakkas meil igav ja, kuna oli köharohu võtmise aeg, siis tulime tuppa. Toas teatas Marlen, et tal kurk valutab ja tema ei taha õue minna. Tegin neile sooja kakaod ja loodetavasti läheb Marleni kurguvalu natukene paremaks. Mul endal on kurk täna palju parem ja loodetavasti olen mõne päevaga täitsa terve. Marlen köhib vähe, Gregor tunduvalt rohkem, nohu on neil praktiliselt läinud. Kuna väljas paistis päike, siis ütlesin lastele, et me võiks natukeseks välja minna, kuni päike veel paistab ja valge on. Vastuväiteid neilt ei tulnud ja nii me uuesti välja läksimegi ja kohe seadsid nad sammud mänguka poole. Kuna seal päikest ei olnud, siis pkkusin neile välja, et lähme vasikatele rohtu viima. See oli omakasupüüdlik mote, kuna seal paistab õhtul päike kõige kauem. Lapsed ei olnud vastu ja nii me lauda poole jalutasimegi, teepealt korjas Marlen rohtu kaasa. Gregor läks jooksuga ja jõudis esimesena vasikateni, kes teda nähes jooksid värava juurest minema aediku teise otsa.  Läks tükk aega mööda enne, kui esimesed vasikad julgesid tagasi tulla ja rohtu proovida. Pikapeale sai neil kaasa toodud rohi otsa ja käisime ja korjasime eemal asuva põllu pealt juurde. Nagu öeldakse, kus inimesi on, siin tuleb neid juurde. Ja nii läks ka täna, kui kohale tuli loomade talitaja. Kuna me oleme ennegi kohtunud, siis teretasime ja vahetasime mõned väljendid ja tema läks sisse ära. Lapsed jätkasid rohu jagamist, kui talitaja tuli välja ja ütles, et sees on väiksed vasikad, et äkki me tahame näha. Loomulikult tahtsime ja nii me me sisse läksime ja teisele pool õue, kus on väiksed vasikad. Kõige väiksemad on ühe kupa aedikus ja meid nad kartsid. Talitaja näitas, et väiksed saavad lutipudelist süüa ja aedikus on koht, kuhu pudel käib. Eraldi aedikutes olid natukene suuremad ja erinevat tõutugu vasikad, kes vaatasid meid nagu hiinaimesid. Ei ole vist nende jaoks väga tavaline, et neid vaatamas käiakse. Tegime tiiru peale, tänasime talitajat ja läksime mängukale tagasi. Kuna seal kedagi ei olnud, siis jalutasime hoopis koju tagasi. Toas hakkas Marlen matemaatikat tegema ja Gregor lugema. Kusjuures Marlenil polnud aega matemaatikat teha, vaid ta vaatas ja kuulas, kuidas Gregor loeb. Ma siiralt loodan, et Marlen võtab eeskuju vennast ja saab lugemine tal selgeks. Gregor loeb suhteliselt kiiresti tähed kokku ja ütleb sõna välja, vahel harva läheb tal segamini. Ja lugemise on Gregor koolist selgeks saanud, talle ei ole me seda veel õpetada jõudnud. Eks Gregor ole Marleni kõrvalt ka õppinud ja see on hea, kui vähemalt üks neist saab lugemise mööda mines selgeks. Lõpuks sai Marlen matemaatika tehtud ja teha jäi veel kirjutamine. Taaskord läksid meil Marleniga arvamused lahku, tema arust on hästi ja minu arust halvasti tehtud. Ma ei viitsinud temaga vaielda ja nii ta oma kodusetöö kõrvale pani. Katsun talle home uuesti seda näidata ja seletada, et ta saab paremini tehtud, kui vaid püüab ja tahab. Peeter sai koorma mahaantud ja uue koorma peale ja hakkas bartsu poole liikuma. Kuna tee on pikk, siis ühe päevaga seda ära ei sõida ja lisaks tuleb tal veel 24 h puhkepaus teha. Peeter leidis endale parkla, kus ta saab siesta ja lähedal asub koht, kus saab tasuta internetti kasutada. Vähemalt täna õhtul saime suhelda neti teel ja ei pidanud sõnumeid saatma. Homse õhtuni peab ta seal olema ja, siis hakkab barstu poole liikuma, et esmaspäeva hommikul koorema mahaanda.