08.11.2013

Nüüd oleme siis jõudnud niikauele, et Gegor ja Marlen köhivad mõlemad ja nohu on neil ka. Mina köhin natukene, aga selle eest on kurk väga valus ja kohati neelatada ei taha üldse. Lisaks sellele valutab pea ja heameelega voodist välja ei tuleks. Paraku tuli ennast voodist välja ajada, et lapsed kooli viia. Ma ei pea vajalikuks neid köha-nohuga kodus hoida, kuna teised lapsed koolis on samasugused. Niisiis viisin lapsed kooli ja tulin ise koju tagasi ja tegin endale teed. Jõin päris mitu tassitäit teed ja kurk läks natukene paremaks, heaseegi. Veel jõudsin väikse uinaku teha ja siis andis Peeter teada, et tema ärkas kuskil võsas ja ilm on kole. Õues pidi olema jahe ja lisaks veel udu, Peeter hakkas pariisi poole edasi sõitma. Minul nagu ikka rutiinsed toimetused, st läksin kooli lastele järgi. Gregor ütles, et ta tahab, et ma õhtul sokolaadisaia talle tooksin. Tegin talle selgeks, et meil pole kodus sai ja, siis jõudsin otsusele, et lähme võtame selle sai külapoest. Enne poodi minekut käisime mängukal, kus olid sõbrad ees ootamas. Käisin toast läbi ja võtsin rahakoti ja läksime kohalikku poodi sisseoste tegema. Poes on müügil kõik eluks vajalik ainult, et hinnad on tunduvalt kõrgemad, kui linnas poes. Ja sellepärast me siit tavaliselt ostmas ei käigi, aga täna olude sunnil tuli osta. Meil on võimalus minna rongiga linna poodi, aga kuna meil peale saia ja ketshupi midagi vaja ei olnud, siis ei hakanud minema. Rääkimata sellest, et rongipilet oleks kallimaks läinud, kui need paar asja siit poest osta. Lõunaajal suutsid lapsed täitsa normaalselt ilma kaklemata olla, eks haigus annab omapoolse panuse. Viisin nad uuesti kooli jai se tulin ja join jälle ja jälle teed. Mul hakkab peagi allergia tee vastu tekkima, aga loodetavasti aitab see kiiremini terveks saada. Õhtul peale kooli olime nii kaua mängukal, kui väljas läks pimedaks ja alles, siis tulime tuppa. Saime vähemalt ühe osa õhtust selja taha jätta. Toas tegin lastele kõige pealt sooja kakaod ja, siis tahtis Marlen õppima hakata. Kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest ta ei tahtnud teha matemaatika ja kirjutada ammugi mitte. Marlen otsustas, et ta tahab hoopis lugeda ja võttis raamatu ette. Luges mõned sõnad ja teatas, et ta ei jõua rohkem ja loeb hiljem edasi, ise haigutades. Soovitasin tal mõneks ajaks pikali visata ja, siis edasi lugeda, seda Marlen ei tahtnud. Vaid luges hoopis edasi ja sai sellega päris hästi hakkama. Lõpuks sai tal sellest kõrini ja lisaks tuli Gregor teise raamatuga kõrvale ja hakkas ka lugema. Mõnda aega hiljem hakkas Marlen küsima, millal ta võib magama minna, kuna kell oli vähe, siis ütlesin, et vara veel. Lõpuks hakkasid nad mängima ja peagi mängisime kolmekesi lauamängu. Õhtu lõpuks tahtsid nad veel oma lemmiklaule kuulata-arvutist vaadata. Marlenil läks selle käigus isegi meelest ära, et tal uni on, kuni ma nad hambaid pesema ja magama saatsin. Ise hakkasin ma raamatt lugema, mille eestis käies ostsin. Sattusime eestis käies poodi, kus oli raamatutel soodushind ja sai mõned endale ostetud, kuigi oleks võinud rohkem võtta. Püüdsin mina raamatusse süveneda, kui Peeter mulle kirjutas ja teatas, et ta jõudis pariisi turule. Ja homseks on tal laadimiskoht teada ja mahaandma peab ta bartsus. Seega jab lootus, et ta jõuab esmaspäeva õhtuks koju, kuigi jah kindle on see, kui ta uksest sisse astub.