06.11.2013

Hommikul ärgates oli mul jätkuvalt tunne, et ma olen rongi alla jäänud, kõik kohad valutasid. Viisin lapsed kooli ja ütlesin sõbrannale, et mina hetkel sporti tegema ei tule ja lähen hoopis voodisse tagasi. Tulingi koju ja magasin mingi aeg ja ülesse tõustes jõin ühe gripitee ja enesetunne läks natukene paremaks. Peetrile helistas ülemus ja teatas, et ta peab minema Valenciasse mahaandma. Seega tegin Peetrile süüa ja saatsin ta tööle. Ise ei kavatse ma täna hommikul midagi teha. Ah jah paar päeva tagasi lugesin ma delfist Villu Tamme ütlust ja mulle hakkas see väga meeldima. „Tropp on tropiks sündinud, ta ei saagi aru, kui keegi talle vihjab, et ta on tropp. Solvub hoopis.” Üldiselt öeldakse, et hommik on õhtust targem, kuid ma ei ole kunagi arusaanud miks. Tänase hommiku järgi võiks ma öelda, et ei ole see hommik midagi targem, kui õhtused jamad jätkuvad. Peeter läks tööle ja pidi minema oma eile peale laaditud koormat mahaandma. Logistik saatis sõnumiga küla nime kuhu ta peab minema ja Peeter sõitis külla kohale. Peeter helistas mulle ja küsis antud firma täpset asukohta antud külas ja mina teatasin talle, et ta asub hoopis vales kohas. Selle peale heistas Peeter logistikule, kes teatas, et ta peab hoopis teise külla minema. Tore ju, tööaaeg läheb ja sind saadetakse valesse kohta. Lõpuks jõudis Peeter kohale ja sai mahaantud ja uue korma peale. Ja loomulikult uue aadressi, millest ei saanud taaskord midagi aru. Kuna Peeter ja ülemus hommikul arvasid hommikul, et ei ole vaja tankida, siis läks Peeter tankimata minema. Mõne ajapärast hakkas ta arvutama ja mõtlema ja taipas, et tal on vaja kindlasti tankida ja nii ta baasi tagasi läkski. Loodetavasti öeldakse talle sealt kuhu ta peab seekord mahalaadima minema ja jab igasugune mõtetu ajaraiskamine ära. Mina tõin nagu ikka lapsed koolist koju, olin nendega mängukal ja kodus andis süüa. Lisaks on neil täna hea päev ja ma lubasin multikaid vaadata.  Peale lõunat viisin lapsed kooli ja ise läksime sõbrannaga jalutama. Ilm oli ilus ja päike paistis ja jutt jooksis nagu ikka. Üks hetk jõudsime lauda juurde ja sõbranna ütles mulle, et vaata ja näitas käega põllu poole. Inimene ona juba kord oma loomu poolest uudishimulik ja nii ma sinna vaatasingi. Ja, mis ma nägin, veleb surnud rott koivad taeva poole……väkk. Krt seda pilti poleks üldse näha tahtnud, kuna mulle ei meeldi närilised. Igatahes jalutasime edasi ja kuna tänav sai otsa, siis olime sunnitud sama teed tagasi tulema. Seekord läksime teise teeserva ja enam põllu poole ei vaadanud. Peagi sai lastel kool läbi ja tuli neile järgi minna ja seejärel mängukale. Peale mängukat läksime sõbrannale ja väiksele sõbrale külla. Lapsed said koos mängida, meie jõime teed ja vaatasime pilte. Neil on natukene väiksem korter, kui meil, nende korteri juures ei meeldinud mulle see, et kõikjal on kiviplaadid maas (meil on parkett). Neile endale see ka ei meeldi, kuna talvel on põrandad väga külmad. Mulle isiklikult meeldib meie korter rohkem, aga eks igaühele meeldibki oma kodu rohkem. Koju tulles tegi Marlen oma kodusedtööd ära ja täna oli Gregoril ka kodunetöö. Gregoril aegajalt antakse koju lugemist ja nii ka täna. A 4 peal on kirjas sõnad trüki-ja kirjatähtedega ja nende lugemist Gregor harjutab. Mulle tundub kohati, et Gregoril tuleb lugemine palju paremini välja, kui Marlenil. Seega loodetavasti järgmine aasta, kui Gregor läheb esimesse klassi ei teki meil lugemise pärast probleeme. Gregoril on hetk tunduvalt suurem huvi, kui Marlenil kirjutamise vastu ja nii ta igapäev meil kirjutab. Millal Marlenil huvi tekib ma ei tea, aga loodan, et see juhtub peagi. Eks me oleme ise ka Marleni kohapealt süüdi, kui tal huvi väiksena oli ei pööranud me asjale piisavalt palju tähelepanu. Marlen õppis tähed selegks kolme aastasena ja me oleks pidanud kohe lugemist harjutama hakkama. Siis olid, aga mud tegemised ja aega küll ja nüüd on jama käes. Kuid ma ei ole lootust kaotanud ja püüame igapäev Marleniga lugemist harjutada. Ja, kui Marlen vähegi tahab, siis ta saab hakkama, ainult aega läheb. Peeter sai korma mahaantud ja jäi ootama korraldust, mis edasi saab. Kuna keegi tema sõnumi peale ei vastanud, siis ta lõpuks helistas ja uuris, mis toimub. Vastuseks oli, et täna ei toimu midagi ja laadimine on alles home õhtul. Kohta esialgu ei öeldud, aga mingi aeg hiljem saadeti kohanimi ja öeldi, et kaup läheb perpi. Tore, Peeter leidis ülesse, kuhu ta peab minema. Ei läinudki kaua aega mööda, kui anti teada, et laadimine toimub hoopis järgmises kohas ja kaup läheb pariisi. Aina paremaks läheb. Peeter otsis järgmise koha välja ja vaatas pariisi turu aadressi ja loodab, et hommikul tehakse plaanis muutus. Kõige nõmedam asja juures on see, et sõit pariisi võtab aega 2 päeva ja selleks ajaks hakkab nädalavahetus ja puhkepäev kätte jõudma. Nii, et võib täitsa vabalt juhtuda, et Peeter ei jõuagi nädalavahetuseks koju. See omakorda ei ole üldse tore, kuna auto on Peetril tööjuures ja seega ei saa me lastega kuhugile minna. Kuidas asi tegelikult läheb näitab ainult aeg, kuigi jah pariis võiks ära jääda vähemalt nädalalõpus.