05.11.2013
Ärkasin enne kella ülesse ja mõtlesin, et teen lastele hommikuks piimasuppi. Kuna nad ise ei viitsinud ärgata, siis läksin neid lõpuks äratama ja küsima, kas panen rosinaid supi sisse. Selle peale Marlen teatas, et tema tahab hoopis midagi muud süüa ja üldse miks ma teen suppi. Ma ei lasknud ennast tema virinast segada ja lõpuks ta teatas, et rosinad sobivad ja suhkrut tuleb ka panna. Ja nagu ikka hommikul saime tänagi viimasel hetkel toast välja, aga jõudsime õigeks ajaks kooli. Lapsed läksid kooli ja meie sõbrannaga mõtlesime, et mida me täna teeme. Sõbranna pakkus välja, et läheks jõeäärde jalutama ja nii me ka tegime. Vahelduse mõttes tuleb teha ka teisi asju ja homme läheme jälle rullitama. Peale jalutamist tulin koju ja hakkasin koristama, kuna sõbranna tuleb lapsega õhtul külla. Uskumatu, kui palju kadunud asju ma Marleni voodi alt ülesse leidsin. Marlenil on paha komme asju voodi alla peita ja sealt tulid välja nii mänguasjad, kui ka riided. Kusjuures lastetoas on olemas riidekapp, kuhu saab riideid panna. Me oleme Marlenile korduvalt selgitanud, milleks on riidekapp hea, mõnda aega ta mäletabja, siis läheb jälle meelest ära. Kõige nõmedam on asja juures see, et tema kombed hakkavad vaikselt Gregorile külge. Kuigi Gregor paneb oma asjad ära, kui talle öelda. Imelik ongi see, et Gregori kapp ja sahtlid on korras ja Marlenil mitte. Mina arvasin koguaega, et poisiga saab korra kohapealt raskem olema, aga vot hetkel on vastupidi. Lõpuks sain elamise enam vähem korda ja vaevalt see kauem korras püsib, kui loetud minutid peale laste koju jõudmist. Läksin neile kooli järgi ja peale seda olime veel natukene mängukal, kui helistas Peeter. Peeter küsis kas ma lugesin tema saadetud sõnumi läbi, et tal vaja ühe koha leidmisega abi. Kus saa sellega ma polnud tähelegipannud, et sõnum tuli. Seega pidime me tuppa minema ja mina googlest otsima hakkama. Otsisin siit ja sealt ja selles linnas kus koht peaks asuma, ei ole sellist kohta. Kell tiksus halastamatu kiirusega ja Peeter ootas ja klient ootas jne. Lõpuks jõudsime järeldusele, et Peeter saadab logistikule sõnumi ja palub aadressi täpsustada. Läks mööda peaaegu 2 tundi, kui logistik helistas ja küsis kui kaugel Peeter on, krt. Õnneks oleme me ise piisavalt ilusad, targad ja osavad ja suutsime mingi koha leida, kuhu poole Peeter sõitma hakkas. Peeter jõudis lõpuks õigesse kohta, aga ladu kuhu minema pidi ei olnud. Tiirutas ta mööda territooriumi ringi ja lõpuks sai tal sellest kõrini ja ta helistas logistikule, et ma ei leia ja las klient tuleb ja otsib mind ülesse. Peale seda ei läinud kaua mööda, kui klient tuli ja Peeter sai koorma peale. Seejärel pidi ta minema koorma mahaandma ja helistas ja küsis kas antud koht on veel lahti ja ülemus ütles, et ta peab baasi minema. Kui Peeter baasi jõudis, siis ülemus pani kiire sammuga teise suunda ja ei tahtnud temaga üldse rääkida. Ju nad said ise ka aru, et tänu nende kiirele ja osavõtlikult tööle raiskas Peeter päris mitu tundi vajalikku aega ära. Tekib küsimus, miks me ei leidnud õiget kohta? Vastus lihtne ja loogiline, esiteks oli firma nimi kirjutatud valesti, teiseks oli aadresse vigane ja nii lihtne see oligi. Peale koolipäeva lõppu olime mängukal, kuni Marlen sai raamatukokku raamatu ära viia. Seejärel tulime kõik koos meile ja lapsed said ülejäänud õhtu koos mängida. Kuna meil olid külalised ja nad ei olnud enne eesti komme söönud, siis pakkusime neile komme. Otseloomulikult oli selle üle kõige parem meel Gregoril, kes käis ja võttis korduvalt komme. Lõpuks ma keelasin tal kommide söömise ja, siis ta vaatas mulle silm ja teatas nagu ikka, et tema ei ole ühtegi kommi saanud. Eks ole, vaene laps, keegi ei anna talle kommi. Peale seda, kui külalised ära läksid hakkas Marlen oma koduseidtöid tegema. Ja ei olegi vist mõtet öelda, et vingumist oli selle juures kõige rohkem. Terve igavik hiljem sai ta lõpuks oma tööd tehtud ja targutas ise, et ei olnudki nii hull ja võiks rohkem pingutada. Oleks Marlenil see vaid järgmine kord meeles. Peagi läksid lapsed magama ja mina nautisin vaikust ja rahu. Peeter helistas peale kümmet ja teatas, et ta jõuab varsti koju ja ta tahab süüa. Mis siis ikka sammud köögi poole ja toit sooja.
Kommentaarid
Postita kommentaar