04.11.2013

Ärkasin mõned minutid enne kella ja kuna teised magasid mõtlesin mõne minuti veel voodis vedeleda. Hetk hiljem hakkas Peetri telefon helisema ja ülemus teatas, et ta peab tööle minema. Seega voodist välja ja süüa tegema ja kaasa panema. Marlen ärkas ise ülesse, aga Gregor ei viitsinud kuidagi ärgata ja, kui Peeter ta voodist välja tõi hakkas ta lihtsalt vinguma. Gregor teatas, et tema tahab magada ja kõik teevad talle liiga, ühesõnaga ei midagi uut. Lõpuks said kõik söödud, riidesse, pestud ja saime toast välja nagu ikka viimasel minutil. Lapsed läksid klassidesse ära ja meie sõbrannaga otsustasime endid kätte võtta ja rullitama minna. Saime vaevalt 100 meetrit sõita, kui ma tahtsin koju tagasi minna.  Jalad olid kanged ja ei kuulanud üldse sõna, aga me ei andnud alla ja läskime edasi. Esimesed paar kilomeetrit ei olnud mitte rullitamine, vaid jalutamine rullikutega. Õnneks läks raske hetk üle ja edasi läks juba kergemaks. Peagi tekkis kuskilt tugev tuul ja me otsustasime, et aitab esimeseks korraks küll ja lähem koju ära. Natukene hiljem tekkis mul jälle tunne, nagu oleks ma rongi alla jäänud, ju mul on mingi viirus kuskilt külge hakanud. Tore. Lõunaajal läksin lastele kooli järgi ja olime natukene aega mängukal ja, siis läksime tuppa sööma. Kooli tagasi minemiseni jäi natukene aega, kui Peeter jõudis koju. Juba ukse pealt teatas ta, et tal on vaja patja, tekki ja pikkipükse ja lisas juurde, et ta läheb Madriidi. Otsisin kiirelt vajalikud asjad välja, samal ajal soendasin süüa ja kamandasin lapsi, et need ennast kooliks riidesse paneks. Kui kõik asjad olid tehtud ütlesin Peetrile, et me nüüd läheme. Peeter jäi mind imestunud näoga vaatama, et lähete kõik minema ja jätate minu üksinda siia. Seejärel taipas ta, et tal endalgi pole palju aega ja ta peab tööle tagasi minema. Mina viisin lapsed ära ja läksin keele tundi. Tänane tund oli juba lihtsam, kui eelmise nädala oma. Peale tundi tuli lastele kooli järgi minna ja Gregor huvialaringi saata. Gregor hakkas tänasest käima mingis ringis, kuidas ta täpne nimi oli ma enam ei mäleta. Nii palju ma tean, et seal mängitakse erinevaid mänge, mis täpsemalt toimub räägib Gregor ehk hiljem. Leidsime juhendaja ülesse ja Gregor teatas, et tema ei lähe sinna, püüdsin teda veenda, aga jutt üks ja see sama. Lõpuks läks meist inglise keele õpetaja mööda ja küsis, mis lahti on ja selle peale rääkis ta ise Gregoriga. Gregor ajas muidugi oma vastu, kuni lõpuks teatas, et tema ei taha üksinda minna. Saatsime ta klassini ja uksest sisse minnes oli tal juba meelest läinud, et ta ei taha. Juhendaja pani ukse kinni ja meie Marleniga tulime koju ja Marlen tegi kodusedtööd ära. Aeg läks nagu ikka märkamatult ja kiiresti ja peagi läksime Gregorile kooli järgi. Gregor tuli ja tema näost võis välja lugeda, et talle meeldis seal. Kui ma küsisin, mida ta tegi seal, siis otseloomulikult ta ei mäletanud. Järgmine nädal tahab ta jälle minna, seega pidi tore olema. Võib olla meeldis talle seal, kuna seal on kõik poisid, vähemalt mina teadsin nii. Gregor ise teatas, et kõige jamam on see, et seal käib üks tüdruk, muidu pidi poistega tore olema. Seejärel tegime õues väikese jalutuskäigu ja mängukale jõudes leidsime sealt isegi ühe lapse, ülejäänud on kõik tuppa põgenenud. Huvitav on see, et kui meie tuppa tulime oli 13 kraadi ja väljas inimesi näha ei olnud. Mida kohalikud küll teeksid, kui nad peaksid eestis elama, kus enamus aga aastast on kehv ilm. Tuppa tulles mõtlesin, et Marlen võtab raamatu ja hakkab lugema, aga selle peale Marlen ütles, et hiljem. Kuna mul midagi muud teha ei olnud, siis mõtlesin, et teen homseks lõunasöögiks ettevalmistused ära. Tahan homseks teha täidetud paprikaid ja tahtsin riisi keeta ja hakkliha praadida. Nagu ikka ei saa ma asju pooleli jätta ja nii ka täna, homsest lõunasöögist sai tänane õhtusöök.  Marlen sõi ja kiitis, nagu ikka ja võttis veel juurdegi, Gregorile paprika ei maitse ja tema sõi väga pika hambaga. Peeter helistas ja ütles, et tal on veel ca 3 tundi sõita ja, siis peaks ta kohal olema. Täna peaks Peeter koormamaha andma ja, mis edasi saab seda ta ei tea. Kas ta saab samast kohast uue koorma peale ei ole veel teada, teada on see, et kooremmaha ja magama. Otseloomulikult tuli gepsul tuju Peetrile natukene „nalja” teha ja käskis tal valest kohast mahakeerata. Peeter sõitis mingi aeg edasi ja talle tundus, et midagi on valesti, kuna me rääksime samal ajal telefoniga, siis Peeter ütles seda mulle. Mina võtsin kaardi lahti ja Peeter ütles mulle tänava kus kohas ta on ja Peeter hakkas tagasi sõitma. Peagi sai geps ka aru, et võiks õiges suunas minna ja nii Peeter sõitis gepsu järgi ja mina ajasin kaardi peal näpuga järge. Seega jõudis Peeter Madriidi turule, leidis ülesse kliendi ja jäi mahalaadimist ootama. Kuna kell hakkas keskööle lähenema, siis mina ootama ei jäänud, vaid läksin magama.