28.10.2013

Seekord ei ole lastele kella keeramine üldse hästi mõjunud, nimelt ärkasid nad ülesse 7.30. See teeb tund aega varem, kui tavaliselt ja ei ole üldse meeldiv. Nad panid om toa ukse kinni ja mängisid vaikselt ja ma ei hakanud neid voodisse tagasi saatma. Mingi ajapärast tõusin isegi ülesse ja hakkasin neile hommikusööki tegema. Lõpuks jõudis aeg nii kaugele, et sain nad kooli ära viia. Andsin mõlemale sokolaadi kaasa, et saavad klassikaaslastele pakkuda. Marlen läks oma sõprade juurde ja mina jäin Gregoriga. Enne, kui Gregor jõudis klassini tulid tema sõbrad talle jooksuga vastu ja hakkasid kõik midagi seletama. Gregori sõbranna võttis tal käest kinni ja viis ta lilli vaatama, mis olid vahepeal istutatud. Õpetaja jõudis enne klassi juurde, kui nemad lillede juurest tagasi. Sõbranna hoidis Gregoril käest kinni, kuni nad uksest sisse läksid, mis edasi sai ma ei näinud. Mina läksin koju ja tegin Peetrile selgeks, et me peame hakkama koristama. Peeter ei tahtnud algusest sellest kuuldagi, aga mõne ajapärast hakkasime pihta ja saime kokkuvõttes päris palju tehtud. Jõudsin loetud minutid vaadata korras tube ja juba tuligi lastle kooli järgi minna. Gregor tuli suhteliselt kiiresti õue, aga Marleni saime pikalt oodata. Mulle vahepeal tundus, et Marlen on juba ära läinud ja ma ei pannud teda tähele. Lõpuks tuli Marlen ja ütles, et neil oli inglise keelt tund ja õpetaja ei lubanud enne ära minna, kui töö on tehtud. Marlen ise oli selle üle uhke, et tema sõbranna jäi veel tegema, aga tema sai ära tulla. Läksime mängukale ja seal ootas meid minu sõbranna koos oma lapsega. Rääkisime juttu ja lapsed said mängida, kuniks oli aeg tuppa sööma minna. Toas rääikisid lapsed oma kooli muljetest ja mõlema sõpradel oli heameel neid koolis näha. Koolipäev on siiani möödunud hästi ja midagi huvitavat ei juhtunud. Peale lõunat läksid nad jookusuga kooli tagasi, nagu ikka. Õhtul peale koolipäev lõppu olime koos teistega kooli kõrval mängukal ja pärast seda läksime purskkaevude juurde. Kuna meid pikka aega ei olnud, siis küsisid paljud, kuidas meil reis läks. Liskaks kuulsin paljude käest, et lapsed olid kiitnud sokolaadi. Märkamatult on õhtud pimedaks läinud ja nii me lõpuks tuppa tulimegi ja Marlen hakkas kodutöid tegema. Kirjutamise sai ta kuidagi moodi tehtud, ise ta jäi sellega loomulikult rahule. Meie meelest oleks võinud paremini teha, aga mida meie ka kooli asjadest teame. Lõpuks hakkas Marlen Peetriga Lotte raamatut lugema ja see ei läinud täna kohe kuidagi minna. Kuidagi said nad loetud ja peale sööki me teda enam lugema ei sundinud. Peeter sõi ära, viskas korraks diivani peale pikali ja jäi magama. Mina panin lapsed magama ja läksin ise ka. Eks see kella keeramine ja reisiväsimus annavad siiani tunda.