25.10.2013

Kuna me ei läinud jätkuvalt tasulisele kiirteele, siis seisime ühtäkki tankimis probleemi ees. Meie tee viisi meid läbi erinevate väikeste külade, kus ei olnud kedagi näha. Samuti olid kõik tanklad kinni ja see ei teinud just eriti rõõmsaks. Lõpuks õnnestus meil leida automaat tankla ja saime ära tangitud. Paraku ei leidnud me kohta, kust saaks kohvi osta. Päeval vaatasime poes, et peaks energiajoogi ostma, et äkki aitab und peletada. Peeter jäi magama ja mina sõitsin nagu ikka pimedas ja lisaks oli veel udu. Ühel hetkel ei saanud ma aru, kuhu pean keerama ja mulle tundus, et ma pean tagasi pöörde tegema. Peeter vaatas selle peale samuti gepsu ja arvas, et kõik on õige ja ma sõitsin edasi. Mõned kilomeetrid eemal sain ma aru, et ma sõitsin ikkagi valesti, kuna sattusin kitsastele külavahe teedel. Ja, siis ma sain aru ka põhjusest, miks ma ei pannud oma eksimust tähele. Vana geps, mida me kasutasime teatas iga valesti sõidu korral ümber arvestamine, uus selle eest teeb seda vaikselt. Selle eest läks mul uni selle jama peale mõneks ajaks ära ja, kui jõudsime suure tee peale tagasi, siis vahetasime Peetriga kohad. Tegin väikse uinaku, aga oleksin maganud tunduvalt kauem. Kuna Peeter oli väsinud, siis oli teme kord magada ja mina jätkasin sõitu. Lõpuks tulin ma otsusele, et me kumbki ei jõua sõita ja endid lõputult piinata ei ole mõtet. Leidsin teeäärest parkla ja keerasin sinna sisse ja Peeter arvas, et ta hakkab nüüd sõitma. Mina ütlesin talle selle peale, et edasi ei sõida keegi, vaid kasutame juhust, et lapsed magavad ja magame ise ka. Peeter ei vaielnud vastu ja järgmisena tegime avastuse, et me oleme seal parklas enne ka ööbinud. Eelmine kord ööbisime seal siis, kui tulime Hispaaniasse ja see oli meie viimane öö Prantsusmaal. Mõned tunnid und ja ma tundsin ennast juba palju paremini ja jätkasin sõitu. Ise juurdlesin, et eestisse sõites olime me terve sõidu üleval ja nüüd ei jõua olla. Mina arvasin, et äkki oli ootusärevus nii suur, et und lihtsalt ei tulnud. Peeter arvas selle peale, et see aeg, mis me eestis olime ei olnud meil lihtsalt aega ennast välja puhata. Iga päev oli mneil vaja midagi teha ja palju käimisi, hommikul ei saanud samuti kaua magada. Ja eks see nii ole paraku jah, me oleme lihtsalt üleväsinud. Terve see öine sõit oli üks suur kannatamine ja nii pea enam eestisse autoga tulla ei taha. Mõtlesime juba enne sõitma hakkamist, et koju peaks tulema läbi Andorra ja seega võtsime kursi Andorra poole. Esimest korda tagasi teel küsiti Andorras passe, kust kohast me pärit oleme ja kauaks jääme. Peale vastuste saamist sooviti head reisi. Käisime tankimas, poest läbi ja võtsime suuna kodupoole. Enne koju jõudmist käisime veel toidupoest läbi, kuna autos enam ruumi ei olnud, siis võtsin toidukasti sülle. Koju jõudes saime lugematu arv kordi ülesse-alla käia, aga lõpuks saime kõik asjad tuppa. Nüüd tuleb veel kõikidele asjadele koht leida, aga sellega tegelema mõni teine päev. Peeter pani Gregori voodi kokku ja peagi oligi aeg magama minna.