16.10.2013

Järgmised 3 päeva tuleb meil käia hambaarsti juures ja sinna me täna kõigepealt läksime. Juba hommikust saadik käis lastel "kisma", kes saab esimesena tooli istuda. Meie tegime neile selgeks, et arst otsustab ise, kes meist saab esimene olla. Kohale jõudes küsis arst, kes tahab esimene olla. :) Marlen teatas, et tema on esimene ja ronis kähku toolile istuma. Marlenil oli üks väike auk ja see tehti korda ja järgmisena läks Gregor, kellel on mitu auku. Täna tehti tal üks auk korda ja eks homme ole näha, kuidas ja mitu saab tehtud. Seejärel istus tooli Peeter ja temal läks kõige kauem aega ja homme saab ta seal edasi istuda. Sellel ajal, kui arst tegeles Peetriga oli lastel suur mure. Nimelt saavad lapsed alati, kui hambad on üle vaadatud-ära parandatud mänguasjad, tüdrukutele on sõrmused, poistele auto, väiksed pallid. Juba toolist tõustes öeldakse neile, et mine ja vali endale mänguasi välja. Täna ei öelnud neile keegi, et mina ja vali ja nemad ise võtma ei läinud ja tahtsid, et mina küsis kas nad võivad võtta. Mina soovitasin neil endil küsida, aga nad ei julgenud või ei tahtnud. Lõpuks arst küsis minu käest, et mis neil on ja ma ütlesin, mille peale neile öeldi, et minge ja võtke. Oh seda rõõmu, lõpuks ometi said nad pallid kätte ja me võisime ära tulla. Käisime söömas ja seejärel läksime kiropraktiku juurde. Ütlemata heatunne on peale kontide paika panemist laua pealt püsti tõusta ja edasi minna. Peetril oli vaja veel ühest kohast läbi käia ja seejärel läksime sinna kus me enne elasime. Peetrile tuli meelde, et me jätsime jalgratta rehvid sinna maha ja ta tahtis need ära tuua. Sinna jõudes helistasin ma ühele sõbrannale, kes elas enne kõrval majas ja kellel lapsed käivad seal lähedal lasteaias. Ilmnes, et ta tuli just lastele lasteaeda järgi ja meil õnnestus temaga ja lastega kohtuda. Kohati oli tunne nagu vanasti, istusime maja taga mängukal, lapsed mängisid ja meie rääkisime juttu. Mõne ajapärast parikis maja taha veel üks tuttav oma auto ja suur oli tema rõõm nähes meid. Ja nii me maja taga mängukal lobisesime ja otsisime võimalust, et kohtuda enne meie ära sõitu. Pika mõtlemise peale leidsime aja ja nüüd on meil kõik päevad tihedalt kohtumisi täis pandud.Õhtul käisime veel keldrist läbi ja vaatasime, mis tuleb kaasa kindlasti võtta. Ma arvasin koguaeg, et kaasa võetavate asjade kogus saab olema tunduvalt suurem, kui hetkel on. Ainukesena on laste mänguasjad sorteerimata ja sellega tegelema alles, siis kui hakkame asju autosse panema.