13.10.2013

Tänane öö möödus Poolat läbides ja vahelduva eduga saime kiirtee peal sõita. Mingi hetk kiirtee peal vaatasin, et peame varsti tankima mina, aga ei hakanud kiirustama. Kiirteed jäi pea 40 km läbida, kui tuli hakkas põlema ja seega on meil kütust max 50 km, millal ja kus tankla tuleb me ei tea. Peeter otsis gepsust esimese tankla ja ma hakkasin sinna poole sõitma. Geps teatas, et sõida aga otse kaldteele ja mina keerasin selle asemel hoopis vaskakule mineva kaldtee peale. Kui taipasin oma viga oli juba hilja ja enam tagasi ei saanud, seega tuli edasi sõita. Eriti tore keset ööd, võõras riigi ja peagi otsa lõpeva kütusega auto. Leidsime teeäärest tankla, aga geps käsik meil edasi minna ja natukene hiljem keerasin tanklasse sisse. Seal ilmnes, et tankla on kinni ja iseteenindust ei ole. Peeter läks jalutas majapoole ja seal keegi liikus ja tegi peagi akna lahti. Peeter küsis kas saaks tankida ja sai positiivse vastu, saime vähemalt auto tangitud. Seejärel pidin õigele teele tagasi sõitma ja sõit võis jätkuda. Ma ei saanud kohati ise ka aru, kas ma sõidan või ma sõidan ja magan, väsimus oli selleks ajaks peale tulnud. Lõpuks käskis Peeter mul rooli tagant ära tulla ja ma jäin mõneks minutiks magama ja, siis oli uni läinud. Ei läinudki kaua mööda, kui Peeter sõitis valesti ja me saime natukene ringi sõita. Nii me, siis jälle vaheldumisi sõitsime, kuni enne piiri teatas Peeter, et ta tukub natukene aega ja kas ma saan sõidetud. Ikka sain sõidetud ja enne piirile jõudmist tundus mulle korduvalt, et ma sõitsin valesse kohta. Mulle oli meelde jäänud, et piir ei saa enam kaugel olla, aga tegelikult oli päris kaugel. Kuna geps ei käskinud mul tagasi minna, siis sõitsin muudkui edasi ja lõpuks tuli piir. Jah ega vahet pole, kas oled piiril või mitte, nagunii keegi ei kontrolli sind. Juba Poolas oli udu ja Leedus oli juba suhteliselt tihe udu, seega eessõitvatest autodest mööda ei saanud. Lisaks sellele oli maksimum lubatud kiirus 90 km/h, sõideti ca 80 km/h. Arvestades seda, et me oleme viimased paar päeva veetnud kiirteedel ja hispaanias saab ka kiiremalt sõita, siis oli tunne nagu jalutaks ja kuhugile ei jõua. Ausalt öeldes väsitas see aeglane sõit mind tunduvalt rohkem, kui kaks eelnevat päev. Nojah eks oma osa teeb ka see, et täna hommikuks olen ma 48 h üleval olnud, maksimum 30 minutit olen maganud. Hetkel ei taha isegi selle peale mõelda, et mõne päeva pärast tuleb meil see tee uuesti ettevõtta. Leedu-Läti piiril pidas meid politsei kinni, kontrollis dokumente ja teatas kinnipidamise põhjuse. Tuli välja, et autole peavad tuled põlema, aga kuna hispaanias ei pea päeval, siis läks meil meelest ära. Lätis käisime söömas ja seejärel tuli viimane pingutus ette võtta ja eestisse sõita. Eestisse jõudes helistasin kohe ühele, kes tahtis karavani osta, aga tema ei saanud vaatama täna tulla ja lubas homme helistada. Seejärel helistasin ühele ja temale sobis vaatama tulemine ja lisaks helistas veel üks, kellega sai samuti kohtumine kokkulepitud. Esimene huviline astus karavani ja teatas, et mis siin pole midagi mõelda, tuleb ära võtta. Seega leidsime ostja ja tuli öelda teisele ootajale, et tema paraku ei näe, mis teda eriti ei vaimustanud. Lõpuks jõudsime Peetri vanemate juurde ja peale sööki käsime veel saunas ja, siis läksime meie lastega magama. Peeter jäi alla juttu rääkima ja mina "ootasin" millal ta tuleb. Paraku jäin ma hetk hiljem, kui pikali viskasin magama ja ei kuulnud midagi, eks see 62 h üleval olemist tegi oma töö.