11.10.2013

Hommikul ärkasin 8 ajal ja läksin köögi süüa tegema, mõtlesin, et teen hommikuks pannkooke. Peagi kuulsin, et keegi on vannitoasd ja hetk hiljem tuli Marlen kööki ja teatas, et tal läks uni ära. Marlen aitas mul tagina valmis teha ja neile koolisöögi kaasa panna. Varsti ärkas Gregor ja uus teguderohke päev oli alanud. Viisin lapsed kooli ja ütlesin sõbrannale, et ma ei saa täna rullitama minna. Selle asemel läksime Peetriga ja tõime haagise meie linna ära. Sikutasime haagise majade vahelt autole järgi ja, siis ilmnes, et tuled ei põle. Probleemile oli lihtne lahendus, pistik tuli puhtaks teha ja tuled hakkasid põlema. Seejärel käisime autoremonditöökojas ja lasime diisli ära määrida ja sõitsime kodupoole. Enne käisime veel ühes kõrval tänavas ja Peeter keeras pidurit peale ja lõpuks jõudsime haagise meie linnas ära parkida. Ja, siis tuli meil meelde, et me peame veel tankima minema ja auto esiklaas tuli seest puhtaks pesta. Peale seda käis Peeter veel töö juurest läbi ja, kuna meil on täna lootus "vähe" autoga sõita saada, siis läksime veel kõrval linna. Tahtsime autol õhufiltri enne teele asumist ära vahetada, kuna hind oli poole kallim, kui eestis, siis jätsime ostmata. Läksime hoopis koju ära ja vaatasime veelkord kaardi üle ja tegime vajalikke märkmeid. Ja juba oligi aeg lastele kooli järgi minna. Gregor tuli enne klassist ja ütlesin, et ta võtaks koolikotti ka kaasa, kuna ta täna enam kooli ei lähe. Ütlesin seda ka õpetajale, kes soovis meile head reisi ja lisasin, et ekskursioonipäevaks oleme tagasi. Klassist välja tulles hüüdis Marlen, et ma läheks tema klassi, kuna õpetaja tahab rääkida. Läksin ülesse ja rääkisin Marleni õpetajale oma jutu ära ja temagi soovis meile head reisi. Lisaks andis ta Marlenile kaasa kodused ülesanded ja, siis tulid Marlenil pisarad silmad. Ta ütles, et tema ei taha eestisse minna ja tahab koolis käia ja sõpradega olla. Õpetaja lohutas teda ja mina ja lõpuks rahunes ta maha ja me hakkasime koju minema. Enne jõudsime veel mängukal kohtuda sõbranna ja tema lapsega ja Marlen-Gregor ei tahtnud enam üldse kuhugile. Kuidagi moodi sain lapsed lõpuks tuppa sööma-riideid vahetama. Panime veel viimased asjad kokku ja viisime autosse ära ja läksime panime haagise autole järgi. Ja saime lõpuks teele asuda, kell oli selleks ajaks 14.04, kui meie pikk reis algas. Edasine oli juba pikk ja tüütu sõitmnine, lisaks jäi päike Hispaaniasse maha ja väljas läks külmaks. Lastel oli teepeal pidev küsimus, et kus riigis me juba oleme, oh see muutus pika peale tüütuks. Natukene üle kolme tunni hiljem jõudsime Prantsusmaale. Kuna me haagisega ei saa väga kiirelt sõita (st üle 100 km/h), siis tasulistele teedele me ei lähe. Peagi andis Peeter juhtimise mulle üle ja seekord ei olnudki nii hirmus, kui esimene kord, kui saksas sõitsin. Ja nii me vaheldumisi sõitma hakkasimegi, vahepeal käisime tanklas ja tegime söögipausi. Kuna lapsed käisid koolis, siis olid nad õhtuks väsinud ja jäid veerand kümneks magama. Meie endale magamist lubada ei saanud ja seega jätkasime sõitu.