07.10.2013

Äratus oli pool kaheksa hommikul ja nagu ikka tegin hommikusöögi ja peale seda läks Peeter 8 tööle. Mina panin lastele kooli jaoks söögi kaasa ja tegin hommikusöögi ja seejärel ajasin nad ülesse. Kuigi nad mõlemad arvasid, et nad ei viitsi ülesse tõusta. Viisin lapsed kooli ja seejärel läksime rullitama. Ma ei tea, millest see tingitud oli, aga ma ei saanud täna kuidagi hakkama. Jalad oli kanged ja energiat ei olnud, kuid tahtmine oli. Sõitsime oma ringid ära ja tulin koju ja ma ei vitsinud mitte, kui midagi teha. Peagi helistas Peeter ja tuli välja, et ta on bartsu turul, kuigi pidi minema hoopis Zaragosasse. Vahetult enne baasi jõudmist helistas talle ülemus ja küsis, kui kaugel Peeter on, Peeter vastas, et kohe keeran hoovi. Selle üle oli ülemusele heameel ja, kui Peeter kohale jõudis seisis ülemus ühe auto juures. Ja tegi Peetrile selgeks, et ta läheb sellega bartsu. Peeter vastas talle, et ei ma lähen hoopis ühe teise autoga Zaragosasse. Ülemus jäi enda juurde kindlaks ja Peeter endale, lõpuks näitas Peeter talle sõnumit kuhu ta peab minema. Ülemus käskis tal see sõnum ära unustada ja saatis ta bartsu poole teele. Vahepeal jõudis ülemus kellegile helistada, karjuda ja öelda, et sa ei lähe mitte barstu vaid hoopis Zaragosasse. Peeter ise arvas, et teine juht magas sisse või midagi sellist ja koorem pidi kiirelt bartsu jõudma. Ja, kuna Peeter jõudis varem kohale, siis tehti plaan ümber. Kusjuures ma eile alles ütlesin Peetrile, et nad jõuavad plaani enne homset ümber teha. Täna, kui Peeter helistas, siis ta ütles, et minu õnn, et me ei ela 17 sajandil, muidu oleks mind tuleriidale pandud.  Lõuna ajal läksin kooli lastele järgi ja käisin õpetajaga rääkimas. Õpetaja tahtis mulle rääkida sellest, mis räägiti lastevanemate koosolekul, midagi erilist ei räägitud ja millestki olulisest ma ilma ei jäänud. Koju tulles tegi Marlen oma kodusetöö ära ja, siis nad sõid ja, mis oleks päev ilma kaklemisesta. Ei ole ju võimalik, et nad 2,5 tunii jooksul, mis nad kodus on ei kakleks. Lõpuks läksime kõik kooli, nemad oma tundidesse ja mina keele tundi. Keele tunnis hakkasin mõtlema, et kas ma lülitasin pliidi välja või jätsin sisse. Lõpuks ütlesin õpetajale, et ma pean kodus ära käima ja jooksin kodupoole. Maja ettejõudes vaatasin, et Peeter jõudis koju ja jooksin kähku tuppa, et pliit ülevaadata. Õnneks olin pliidi välja lülitanud ja sain tundi tagasi minna. Minul sai tund läbi ja lastel koolipäev ja seejärel ütlesin veel Gregori õpetajale, et Gregor läheb ekskursioonile. Alguses, kui rääkisin koolis, et me sõidame eestisse ära, siis ma ei teadnud, et neil on tulemas ekskursioon. Nüüd sain sellest teada ja otsustasime, et tuleme selleks päevaks tagasi ja lapsed saavad minna. Õpetajale ütlesin sellepärast, et ei tekiks hiljem probleeme ja raha maksan ka hiljem, kuna summa ei ole veel teada. Seejärel käisime veel mängukalt läbi ja lõpuks jõudsime tuppa. Kuna üks mu sõber eestist palus, et ma ostaks talle siit ühe raamatu, siis läksime linna poodi. Käisin mitmes poes, aga raamatut ei olnud, ehk jõuan mõni päev teise linna poodi minna. Kuid minu meelest on see nii tüüpiline, kui sul midagi vaja on, siis saa seda ei leia. Enne, kui jõudsime linnast ära tulla sai Peeter kõne, et peab laadima minema. Seega sõitsime kodu ja Peeter läks tööle. Meie läksime purskkaevude juurde, kuna seal oli sõbrad ees ootamas ja üldse ei saa Marlen-Gregor jägmine nädal oma sõpradega mängida. Ülejäänud õhtu mööduski meil õues, kus pika peale läks jahedaks. Lõpuks jõudsime tuppa pesema ja sööma ja Peeter jõudis ka koju. Homme hommikuks ta korraldust ei saanud, et peaks kuhugile sõitma, seega eks homme paistab, mis saab.