02.10.2013

Kell hakkas 2 saama, kui Peeter lõpuks tagasi jõudis. Tegin talle söögisoojaks ja jäin kuulama, kuidas tal läks. Esiteks kutsuti ta liiga vara tööjuurde ja ta sai oodata, kuni lõpuks auto kohale jõudis. Seejärel sai ta kõik võimalikud asjad peale laetud, logistik suutis veel mingi jamaga hakkama saada ja lõpuks baasis uuesti ümber laadida. Kõige lõpuks sai ta logistikult kirja, kus seisis, et Peeter peab hommikul perpi minema. Kusjuures logistikul ei olnud isegi nii palju julgust, et helistada ja seda öelda. Täielik häbematus ja mõnitamine minu arust, logistik sai aru, et ta keeras mingi jama kokku ja pärast seda ei julge ta kunagi helistada. Seega tuleb hommikul Peetril kõige pealt Gironast kaupa juurde laadida ja, siis perpi minna. Kuna ta jõudis hilje koju, siis magada on ka vaja ja kell 7 saab väljasõit olema. Äratus oli 6.20 ja ei olegi vist mõtet öelda, et oleks tahtnud edasi magada. Nagu ikka kõik hommikused tometused ja Peeter jälle läinud oligi. Mulle tundus, et ma olin täna hommikul väsinud, sest jäin magama ja magasin, kuni kell hakkas jälle helisema. Lapsed sõid panid riidesse ja viisin nad kooli, nagu ikka ei midagi uut. Seejärel käisin sõbrannaga rullitamas ja heameelega oleks sinna terveks päevaks jäänud. Paraku ei ole selleks aega ja nii tuli koju tagasi tulla ja hakata vajalike asjadega tegelema. Lõpuks õnnestus mul leida koht, kus saame auto ära värvida. Nüüd on järgmine probleem peame leida, kus kohast saame seni kauaks autot laenata. Ma olen juba enne eestisse jõudmist väsinud ja tüdinenud. Üks päev ma ütlesin Peetrile, et kui eestisse jõuame, siis ma hakkan juba koju tagasi tahtma. Tema leidis selle peale, et ma virisen juba, kui pole veel kodunt väljagi saanud. Kusjuures kogu see planeerimine ja mõtlemine ei ole sugugi nii kerge. Lisaks sellele tegelen ma veel karavani müügiga ja loodetavasti saame tulles sellest ka lahti. Enne, kui ma aru sain oli pool päeva läbi ja tuli kooli minna ja lapsed koju tuua. Marlen tuli ja tal oli käes toidukarp, tavaliselt toob ta selle koju alles õhtu. Ja, kui ma küsisin miks tal karp kaasas on ütles ta, et see läks katki, kusjuures me laupäeval ostsime talle uue karbi. Eelmisel nädalal läks Marlenil eelmine karp katki, ma ei saa aru, mida ta nendega teeb. Küsisin kuidas tal karp katki sai minna ja ta ütles, et jättis selle trepi peale ja poisid mängisid sellega. Minu küsimuse peale, et millised tuli vastus, et suured ja midagi täpsemat Marlen öelda ei osanud. Sellest tegin ma järelduse, et ta tegi ise karbi katki. Igatahes peame me Marlenile mingi päev minema ja uue karbi ostma. Ja nagu sellest oleks veel vähe olnud oli tal ka pinal katki, ma ei saa aru, kuidas on võimalik nii palju lõhkuda. Pinali peale ütles, et seda tegi ta ise, kuna ta tahtis näha, mis pehmendus pildi taga on. Selle peale ei osanud ma midagi muud öelda, kui et uut pinalit ta ei saa. Või mida ma oleks pidanud ütlema, tubli laps? Lisaks võttis Marlen kaasa kodusetöö ja mina ütlesin, et see tuleb lõuna ajal ära teha. Kus saa sellega, et tal selleks aega oli, ta tahtis telekat vaadata ja mängida. Lõpuks ütlesin Marlenile, et kui ta tahab peale kooli õue minna ja sõpradega mängida, siis tuleb töö kohe ära teha. Läks natukene aega mööda ja ta sai selle tehtud ja peagi oli käes aeg nad kooli tagasi viia. Marlen läks kehalise kasvatuse tundi ja Gregor muusikatundi ja mina koju magama. Peale kooli olime natukene aega kooli kõrval mängukal ja, siis teatas Marlen, et õues on palav ja lähme natukeseks tuppa. Seda me ka tegime ja seejärel läksime raamatukokku, kuna Marlenil on kooli jaoks endast pilti vaja. Pilti on vaja projekti raames, kus uuritakse inimese keha ja selle arengut. Ja selleks on Marlenil vaja ühte pilti, kus ta on väike ja teist kus juba suur. Saime pildid välja prinditud ja lisaks võttis Marlen endale lugemiseks raamatu. Viisime asjad koju ja läksime purskkaevude juurde, kus juba sõbrad olid ootamas. Peagi tuli minu juurde üks tundamatu naine ja teatas, et tema on kuskilt uuringu firmast ja tahaks mind küsitleda. Tal olid etteantud vanusegrupid ja ilmnes, et ma sobin. Küsiti miu arvamust poliitikast ja poliitikutest, kataluuni iseseisvusest, riigiasutustest. Küsimusi muudkui tuli ja tuli ja lõppu ei paistnud kusagilt, ausalt öeldes olin ma täitsa tüdinenud sellest jamast. Ma ei ole ju kursis kohaliku poliitikaga ja ega see mind hetkel väga ei huvitagi. Andsin vastused ära ja ühel hetkel sai küsitlus läbi, uhh milline kergendus. Seejärel teatas Marlen, et ta tahab poodi minna kommi ostma ja ta oli selleks oma rahakoti kaasa võtnud. Selleks, et ta ei ostaks tervet poodi tühjaks andsin talle rahakotist raha ja käskisin autosid vaadata. Käisid nemad Gregoriga poes ära ja tulid tagasi ja kumbki sai 5 kommi, ise olid nad rahul. Kõiki komme ma korraga ei lubanud ära süüa, osad jäid õhtuseks magustoiduks. Ülejäänud õhtu möödus purskkaevu juures ja seejärel käisime mängukad läbi ja lõpuks tulime koju. Lapsed jõudsid enne magama minna, kui Peeter koju tulla, Peeter jõudis üheteist ajal. Pika ja väsitav päev selja taga ja uus ees ootamas, seega söök ja magama.