25.08.2013

Peeter pidi kell seitse hommikul välja sõitma ja seega tuli natukene peale kella kuute ärgata. Peale eilset päeva oleks tahtnud täna vähemalt lõunani magada, aga mis teha, kui on käsk minna, siis tuleb seda täita. Lootsin, et lapsed magavad vähemalt pikalt, aga kus saa sellega. Gregor hakkas enne üheksat käima ja küsima, kas ta võib ärgata ja tema on juba kaua maganud jne. Seejärel helistas Peeter ja tahtis, et ma vaataks talle järele, kus kohas see ladu täpselt asub, kus ta maha peab andma. Ta oli selleks ajaks juba tund aega oodanud ja keegi ei teadud, kuhu ta peab minema ja arvati, et ta on üldse vales kohas. Mina otsisin netist ja leidsin koha ülesse, helistasin Peetrile tagasi. Tema leidis samal aja, kui mina otsisin turvamehe, kes aitas õige koha ülesse leida. Seega minu helistamise ajal oli Peeter juba õiges kohas ja esimesed alused olid mahavõetud. Seejärel pidi ta siiapoole tagasi sõitma ja laadima minema. Meie lastega toimetasime kodus, tegime süüa, käisime õues. Tuppa tagasi tulles mõtlesin kooki küpsetada. Üks päev me sõitsime pirnipuudest mööda ja sai sealt mõed korjatud, paraku ei olnud pirnid veel valmis. Süüa neid seega niisama ei saa ja neist ma kooki tegema hakkasingi, kusjuures ma ei ole enne pirnikooki teinud. Kook sai valmis ja hakkasime sööma, Gregor teatas, et tema ei taha. Lõpuks mõtles ta ümber ja proovis ja, siis ta teatas, et õunakook on parem ja sõi taldriku tühjaks. Marlen sõi ja talle meeldis ja seda oli näha ka faktist, et ta võttis mitu kord juurde. Minu meelest tuli ka täitsa hea kook. Seejärel hakkasid nad mulle peale käima, et peame juba ujuma minema, kuigi mulle tundus, et õues on liiga jahe, et üldse kuskile minna.  Selle hetkel näitas 29 kraadi ja tuul oli, aga otsustasime siiski minna. Teepeal leppisime kokku, et kui vesi väga külm on, siis vette ei lähe. Vesi ei täitsa mõnus ja värskendav ja nii ma neil lubasin vees olla, aga mitte pikkalt. Vahepeal helistas Peeter ja ütles, et ta hakkab laadima minema, mina arvasin, et tal on selleks ajaks juba laetud ja ta hakkab koju tulema. Tuli välja, et tal ongi juba laetud ja ta läheb uuesti laadima. Ootas juba tund aega baasis, et teised kaks juhti tuleks ja nad saaks kõik koos minna. Ülemus oli jobule helistanud ja öelnud, et Peeter peab minema laadima ja ootama teised juhid ära, et üks neist teab teed. Peeter küsis jobult korduvalt, et ütle mulle kohanimi ja ma lähen ise. Arvestades fakti, et tegemist on jobuga, kes ei ole just kõige teravam pliiats selles pinalis, siis ta ju ei saanud öelda. Peeter oligi sunnitud aega raiskama ja ootama, millal teised kohale jõuavad ja ükskord sõitma saavad hakatud. Lõpuks said nad teele asutud ja ees ootas tunnike sõitu ja peale seda jõudsid nad kohale. Peeter ütles, et ta oleks suutnud ise ka sinna kohale jõuda ilma teejuhtita. Nüüd jäi oodata veel, millal kaup peale pannakse. Meie jõudsime vahepeal koju ja lapsed võtsid koogitaldriku ja hakkasid maiustama. Mina panin samal ajal pesu rõdule kuivama ja, kui ma tuppa tagasi tulin oli taldrik tühi. Mõtlesin, et kui Peeter koju tuleb kuuleb ta, et meil oli kooki ja eks seda ole lõhnastki tunda, et mida ma siis talle ütlen. Mis ma ikka ütlen, võtsin kätte ja tegin uue koogi, mis sai valmis vahetult enne Peeter koju jõudmist. Peeter jõudis juba poole kümneks koju, harjutamatult vara, eksole. Peeter teatas, et ta kauaks koju ei jää ja hommikul kell kuus peab ta välja sõitma ja jälle pealinna minema. Teised juhid, kellega ta viimases kohas laadimas käisid olid üldse rääkinud, et saavad ca nelja tunni kaupa puhata ja, siis jälle tööle. Rääkimata sellest, et puhkepäevi ei anta neile üldse ja palka ei ole ka ülekantud. Nii, et Peetril on võrreldes nendega hea elu, puhata saab üldiselt üheksa tundi ja palk on ülekantud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

22.04.2016

Lihtsalt üks jutt.