24.08.2013

2013 Kuna Peeter peab jätkuvalt puhkama ja peagi hakkab sügis kätte jõudma, siis otsustasime mereäärde minna. Tahaks ju vahel kodunt välja saada ja mitte oodata, millal keegi helistab või mitte. Me ei jõudnud veel poolele teelegi, kui telefon hakkas helisema ja Peeter ütles, et ma vastu võtaks. Nii kaua, kui ma telefoni võtsin ja vastata tahtsin jäi see juba vait. Hetk hiljem helises uuesti ja võtsin vastu, teiselpool toru vaikus. Ütlesin uuesti tere ja sellepeale hakkas Peetri ülemus rääkima ja küsis, kus Peeter on. Ütlesin, et Peeter sõidab autoga ja koha nime kuhu, selle peale ta tänas ja oligi kõik. Kogu sellest kõnest jäi mõrumaik suhu, et kas oleks pidanud kohe tööle tormama ja oma plaanid unustama. Kuna jõudsime järeldusele, et Peetril on puhkeaeg sõitsime edasi. Enne randa jõudmist käisime veel poest läbi, et lastele süüa kaasa võtta, neil läheb ju kohe kõht tühjaks, kui veeäärde saavad. Poes olles helises telefon jälle, Peeter andis telefoni kohe mulle, et ma ise ülemusega suhtleks. Kuna helistajaks oli jobu, siis ta vastas ise ja seletas, et tema sai aru, et tal on vabaaeg ja sellepärast ka kodus ei passi. Ülemus oli jobule jõudnud helistada ja lasi uurida, kui kaua Peetril puhkeaeg on. Tööle võib ta uuesti minna kella 23 õhtul ja seega on oodata, et ta seda ka täna tegema peab. Lõpuks jõudsime mereäärde ja meil õnnestus isegi parkimiskoht leida, me võtsime täna tasulise koha, et mitte otsimise peale aega raisata. Randa jõudes ilmnes, et seal on väga palju rahvast ja endale koha leidmine oli paras õnnemäng. Leidsime koha, kuhu sai asjad maha panna ja sinna me ka jäime. Kõigepealt tuli lapsed ja Peeter pealaest jalatalani sisse kreemitada ja, kui see oli tehtud olid lapsed juba näljased. Täpselt selline tunne, et nad ei ole mitu nädalat juba süüa saanud. Pärast mängisid nad liivaga, ehitasid endale maju, tegid ennast vees märjaks ja püherdasid liivas. Kui kellegil teisel ei ole mereääres lõbus, siis lastel oli küll. Meil kodus ei ole liiva ja nad tunnevad sellest puudust. Õhtul jalutasime veel linnas ringi ja leidsime, et puhkamiseks on Hispaania kallis koht. Rand asub turismipiirkonnas ja seal on võrreldes meie piirkonnadga hinnad tunduvalt kallimad. Väga palju on seal kandis kuulda vene keelt ja seega võib järeldada, et venelast jaoks ei ole siin kallis. Koju jõudes ei läinud palju aega mööda, kui helistas jobu ja ütles, et Peeter peab hommikul minema bartsu. Ülemus oli Peetri peale pahane/solvunud olnud, et see esimese kutsumise peale kohale ei tulnud. Lisaks saime kätte Peetri telefoniarve, mida ei oleks üldse näha tahtnud. Kuna Peeter peab logistikule ja vajadusele klientidele oma numbrilt helistama, siis on seekord arve poole suurem, kui tavaliselt. Peeter pidi logistikut nähes uurima, kuidas ta saaks firmanumbri, kuna me ei jõua nende kõnesid lõputult oma taskust kinni maksta. Loodetavasti saab see probleem järgmise nädala alguses lahenduse, kuna homme vaevalt, et logistik kohal on.