22.08.2013

Lapsed läksid hommikul kooli, Peeter magas ja mina toimetasin oma asju. Linnas olles sain jobult sõnumi, et ülemus otsib Peetrit ja ta telefon on välja lülitatud. Peetri telefonil on „tore“ komme ennast taskus välja lülitada ja sellest ta teada ei anna enne, kui ise märkda. Saatsin talle vastuse, et ju telefon väljas, mina linnas ja ei saa aidata. Täitsa tüütuks hakkab juba minema, kui koguaeg helistatakse ja tahetakse tööle saata, vahepeal peab inimene puhata ka saama. Selleks ajaks, kui Peeter avastas, et telefon on väljas ja tagasi helistas ei olnud teda enam vaja. Lapsed tulid koolis ja nad olid teinud jäätisepulkadest majad ja lisaks öökulli, kes seal sees elab. Nagu ikka olid neil kõhud tühjad ja peale seda leidsid nad, et oleks vaja basseini minna. Üle pikaaja tuli Peeter kaasa ja ta leidis, et vesi on külm. Kuna ilmad ei ole enam nii soojad, kui siin loetud nädalad tagasi, siis me kauaks ei jäänud, vaid läksime koju. Mina hakkasin pannkooke tegema, et Peeter jõuaks enne midagi süüa, kui tööle peab minema. Paraku juhtus nii, et kui mina viimased koogid taldrikusse panin, siis pidi tema juba tööle minema. Seega hakkasime meie lastega sööma pannkokke kondentspiimaga, lastele meeldis. Mina sõin paark kooki ära ja leidsin, et magusast mulle mõneks ajaks aitab. Õhtul läksime mängukale ja Marlen ütles, et tal hakkab king katki minema, kuna veel ei olnud katki, siis ei hakanud koju minema. Mingi ajapärast tui ta ja king oli täitsa katki, panime juba asjad kokku, et lähem koju jalanõusid vahetama. Ja, siis ma mõtlesin ja läksin küsisin kõrval olnud poolakalt kas ta oleks nõud natukene aega lapsi vaatama ja ütlesin miks. Tema oli nõus ja mina jooksin kodupoole, kuna ma pole suurem asi jooksja, siis sai jõud suht ruttu otsa. Ülejäänud tee ma kõndisin koju ja võtsin toast uued jalanõud ja läksin tagasi. Lastega oli kõik korras ja nad ootasid juba, et ma tagasi jõuaks. Koju jõudes käisid nad pesemas, sõid ja läksid varem magama, kuna homme on viimane koolipäev. Mul tuli ka uni ja läksin voodisse ja, siis otsustasid alumised naabrid, et nüüd on paras aeg tulla rõdule ja seal jutustama hakata. Tüüpiline hispaanalane ei oska ju vaikselt rääkida, naermisest rääkimata. Ma ei teagi, kas ma väsisin lihtsalt ära või nad läksid tuppa, aga lõpuks ma jäin magama.