20.08.2013

Ma olen juba varem täheldanud, et tasub mul vaid magama minna, kui Peeter juba koju jõuab. Iseenesest on see tore, et ta tuleb ja eks ma kannatan veel natukene aega üleval olla. Kuna Peeter ei olnud õhtust söönud, siis tegin talle söögi soojaks ja peale seda saime meiegi lõpuks magama minna. Hommikul enne kella üheksat hakkas telefon helisema, helistas ülemus ja tema jutt jäi arusaamatuks. Igatahes tundus Peetrile, et ta peab jälle baasi minema ja nii me ülesse tõusimegi. Peeter läks tööjuurde ja mina viisin lapsed kooli ja tulin koju tagasi. Natukese ajapärast helistas Peeter ja ütles, et hoovi peal ei ole mitte ühtegi autot ja ülemust ennast ka ei ole. Lukksepp tegi selgeks, et mingi auto pidi tulema, millel on vaja padi ära vahetada, aga millal tuleb ei tea. Seejärel seletas ta, et Peeter peab tulema hommikul kella üheksaks tööle ja päeval seal olema??? See koht jäi nagu segaseks, et mismõttes nagu. Kuidas need asjad täpselt peavad olema või, mis kell ta peab kohal olema soovitasin talle ülemuse käest küsida, kui too ükskord tagasi jõuab. Ei ole ju normaalne, et ta läheb kell üheksaks hommikul tööle, siesta ajal käib kodus, sisi läheb tagasi ja õhtul läheb veel laadima. Heal päeval jõuab koju ca keskööks, halvimal kella neljaks hommikul. Ei läinudki kaua aega mööda, kui Peeter tuli koju ja said asjad selgemaks. Ülemus oli talle hommikul helistanud sellepärast, et Peeter olevat talle helistanud, aga ei rääkinud midagi??? Ja tema tahtis lihtsalt teada, miks Peeter helistab, aga ei räägi. Peeter tegi talle selgeks, et ta magas sellel ajal, seepeale arvas ülemus, et äkki lapsed, aga lapsed ka magasid. Ja lapsed ei saaks nagu nii helistada, kuna telefonile on kood peale pandud, et nad ei saaks mängimas käia. Õhtul nad vaatasid teineteise telefone, ülemuse omast on nähe, et Peeter helistas ja Peetril omast, et tema pole helistanud. Sellepeale lubas ülemus telefon katki teha, enda oma. Teiseks segaseks temaks oli hommikune kohale minek ja see sai ka lihtsa ja loogilise lahenduse. Ilmnes, et kohalik lukksepp jäi ise hommikul hiljaks ja sai ülemuse käest sõimata ja seda ta Peetrile seletas. Kuna Peeter ei saa ka kõigest aru, siis sai ta natukene valesti aru. Seega probleemid on hommikuks lahendatud ja me saime niisama vedeleda, kuni lapsed koju tulid. Koolis läks neil hästi, kirjutasid tähti, värvisid, mängisid ja käisid ujumas. Neile meeldis ja ootavad juba homset päeva. Käisime päeval veel linnas, kuna meil on ühte „asja“ vaja ja nagu tavaks on saanud, kui sul midagi vaja on, siis on see müügilt ära võetud. Nii ka täna ja seega me ei saanud seda mida vaja, loodetavasti on homme parem päev. Peeterile helistas logstik ja ütles, et kell üheksa on laadimine ja nii Peeter tööle läkski. Meie lastega tegime üle pika aja pelmeene ja nad sõid neid sellise isuga, nagu poleks enne saanud. Peeter jõudis baasist välja sõita ja mõned kilomeetrid eemal hakkas ta mõtlema, et kus mahaandmise paberid on. Ta jäi teeääres seisma ja otsis, mida ei ole on paberid, ilma milleta ei saa kaupa mahaanda. Selle peale helistas ta logistikule ja kurtis oma muret, logistik pidi asja uurima ja tagasi helistama. Selleks ajaks oli auto kõrvale seisma jäänud firmaomanik, kes küsis, milles probleem on. Peeter ütles talle, mis lahti on ja, siis õnnestus Peetril autost paberid leida. Lihtsalt täna olid paberid teistsugused, kui tavaliselt on ja omanik oli ka üllatunud. Seejärel küsi omanik, kuhu ta läheb ja, mis järjekorras mahaannab ja peale laeb. Peeter kandis ette, kuidas ta peab midagi tegama baasist saadud korralduste järgi. Ja, siis hakkas omanik talle hoopis uut plaani koostama ja ütles seda ka logistikule, lisaks sellele ütles omanik, et viimane koht kuhu Peeter pidi minema jääb ära. Nii, et parimad plaanid sünnivad teeääres ja koos omanikuga.  Käisime lastega enne magamaminekut veel õues jalutamas, kuigi need õhtused jalutuskäigud ei ole hetkel just kõige meeldivamad. Nimelt tekkisid loetud nädalad tagasi sääsed ja lisaks käivad mingid imepisikesed putukad närimas. Kõige huvitavam on asja juures see, et sääki ei ole kuulda, aga tunda on see eest. Ja neid väikseid putukaid ei pane isegi tähele. Nii, et terve küla käib ja sügab putukate hammustusi ja see on ka üks jututeemadest.